lg 1 p 1 alusel toimetas kohus kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale kätte ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul teate kättetoimetamisest alates. Kostjat hoiatati
Kostja ei ole hagile määratud tähtajaks vastanud. Kohus, tutvunud toimikus olevate kirjalike tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses vastavalt
lg 1 ja 3, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.
lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja hagejaga 05.01.2007.a vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07-000306-RK, 04.07.2007.a käenduseta väikelaenulepingu nr 07122548-VL. 19.06.2010 sulges hageja lepingu 1 limiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 08-088491-KX alla. Kostja ei ole endale lepingutega võetud kohustusi täitnud ning ei ole tasunud tagasimakseid nõuetekohaselt. Kostja võlgnevus hageja ees seisuga 27.04.2010.a on kokku 212 199,18 krooni, millest lepingust nr 08-088491-KX tulenev võlgnevus on 25 182,92 krooni ( põhiosa 19 952,08 krooni, intress 1807,20 krooni, viivis 3423,64 krooni ) ning lepingust nr 07-122548-VL tulenev võlgnevus on 187 016,26 krooni (põhiosa 135 817,16 krooni, intress 42 989,39 krooni, viivis 8209,71 krooni) Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on arvestanud viivist seaduses ettenähtud 2
näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Kohus rahuldas hagi, seega jätab kohus asja menetluskulud
Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 17 500 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.