← Eesti

2-10-20037/6

Obsah (10)§ 397§ 8§ 76§ 82§ 100§ 101§ 113§ 94§ 415§ 108

2-10-20037 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 22.november 2010.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number

) § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397

lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1, p 4 ja p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist (p 1), laenuleping üles öelda (p 4) ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p 6). Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti vastavalt

§-le 101 lg 2.

§ 1132

(5)2-10-20037 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 tuleneb, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 415

lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus oma otsuses nr 3-2-1-120-08 punktis 12 märgib, et „seadusandja on jätnud

§ 415

lg 1 esimeses lauses

§ 113

lg-le 1 viidates täpsustamata, kas viide hõlmab lisaks

§ 113lg 1 teisele lausele ka kolmandat lauset.

Nimelt näevad

§ 113

lg 1 teine ja kolmas lause ette erinevad viivisemäärad.

§ 113lg 1 teise lause (tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal, 31.

jaanuaril 2005 kehtinud redaktsioon) kohaselt loetakse viivisemääraks

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 113lg 1 kolmanda lause (31.

jaanuaril 2005 kehtinud redaktsioon) kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

§-s 94, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kuigi praegu kehtivas redaktsioonis on

§ 113

lg 1 teine ja kolmas lause sõnastatud veidi teisiti eespool esitatust, jääb esitatud õiguslik küsimus ka kehtivat redaktsiooni arvestades samaks. Kolleegium leiab, et

§ 415

lg 1 esimene lause viitab ka

§ 113lg 1 kolmandale lausele.

Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kolleegium viitab siinkohal ka praeguse otsuse p-le 15, mille kohaselt ei saa tarbijalt lisaks viivisele nõuda leppetrahvi. Seega on laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana.” TsMS §-st 367 tulenevalt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. TsMS § 403 lg 1 kohaselt võib poolte nõusolekul kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Hageja palub asja lahendada kirjalikus menetluses. TsMS § 407 lg 1 lähtuvalt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 317 lg 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil või välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti nõuetekohaselt kätte toimetada või kui dokumenti ei õnnestu kätte toimetada seetõttu, et kättetoimetamise kohaks on eksterritoriaalse isiku eluruum. Hageja palub kohtul vastavalt 3

(5)2-10-20037 TsMS §-le 317 menetlusdokumendid kätte toimetada avalikult. Hageja on ette tasunud 100 krooni riigilõivu Ametlikes Teadaannetes teadaande avaldamise eest. Laenulepingust tulenevalt on Kostja kogu võlgnevus 27.04.2010.a seisuga alljärgnev: _ Põhiosa võlgnevus kokku: 30,042.44 krooni; _ Intressi võlgnevus kokku: 1,478.02 krooni; _ Viiviste võlgnevus kokku: 5,314.29 krooni. Kõik kokku: 36,834.75 krooni Vastavalt TsMS §-le 367 palub Hageja välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni määras 14 % põhinõudelt aastas (ehk 0,03889% päevas). Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes

§-dele 8 lg 2, 82 lg 1, 94 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, p 4 ja p 6, 113 lg 1, 396 lg 1, 397 lg 1, 415 lg 1 ning TsMS §-dele 317 lg1, 367, 403 lg 1, 407 lg 1, palub hageja 1. Välja mõista K M`lt

(37808110039)AS SEB Pank kasuks võlgnevus kokku 36,834.75 krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 30,042.44 krooni, intressisummast 1,478.02 krooni ning viivistest kuni 27.04.2010.a summas 5,314.29 Eesti krooni.
  1. Lähtudes TsMS §-st 367 mõista K M`lt välja AS SEB Pank kasuks viivis alates 28.04.2010.a 14 % aastas kuni põhinõude 30,042.44 Eesti krooni rahuldamiseni.
  2. Välja mõista K M`lt menetluskuludena AS SEB Pank poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 7,600 krooni. KOSTJA SEISUKOHT
  3. Kostja võtab eelmenetluses hagi õigeks ega vaidle sellele vastu. KOHTU SEISUKOHT
  4. Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. 4.

§ 108

lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise (§ 100) korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, viivist. Asjas on tõendatud, et 27.06.2006.a sõlmisid pooled Magnet krediitkaardi lepingu nr A

  1. Nimetatud lepingu kohaselt väljastas hageja kostjale kasutamiseks krediitkaardi, mille valdajaks kostja isiklikult ning Lepingu punkti 1.5 kohaselt oli tal võimalus kaarti kasutada kauba või teenuse eest tasumiseks, sularaha väljavõtmiseks, tehingute kohta informatsiooni saamiseks ning muude toimingute tegemiseks. Lepingu punkti 4.2 kohaselt leppisid pooled kokku maksimaalse piirsumma, mille piires võib kaardi valdaja teha toiminguid ajavahemikul kalendrikuu
  2. kuupäevast kuni viimase kuupäevani. Krediidilimiidiks lepiti kokku 30,0000.00 Eesti krooni. Lepingu punkti 5.1 järgi määratakse konto, millele hageja avab krediidilimiidi ja millel olevaid vahendeid kasutatakse kaardiga tehtud toimingute eest tasumiseks ning arvelduskonto, millega kaardikonto on seotud ja millelt tehakse lepingu kohaselt ülekandeid. Punkti 5.4 kohaselt on hagejal õigus debiteerida maksepäeval kontolt lepingust tulenev intress 4

(5)2-10-20037 ja vajadusel kaardi kasutamisega seotud hinnakirja kohaselt teenustasud, mida ei debiteerita kaardikontolt. Vastavalt lepingu punktile 5.9 on konto omanik kohustatud tagama, et kontol on maksepäevaks piisavalt raha kohustusliku tagasimakse summa, intresside ja kaardi kasutamisega seotud hinnakirja kohaste teenustasude tasumiseks. Vastavalt lepingu esimese lehe vastava alajaotuse kohaselt kohustus kostja tasuma pangale intressi (16% aastas vastavalt Lepingule). Vastavalt lepingu punktile 11.2 on hagejal õigus muuta ühepoolselt lepingu tingimusi, kui ta teatab muudatustest eelnevalt konto omanikule ja annab lepingu ülesütlemiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui 1 kuu. Kui konto omanik ei ole selle tähtaja jooksul lepingut üles öelnud, loetakse, et ta on muudatustega nõustunud. Hageja on arvestanud kostja intressiks 14 % (Lisa 2 – viivise arvestuse tabel). Intressi arvestamisel lähtus hageja kasutatud laenulimiidi tegelikust tagastamata osast, 360 päevasest aastast, tegelikust päevade arvust kuus ja intressimäärast. Intressiperiood on võrdne makseperioodiga. (p.5.2.). Kostja ei ole oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistõttu hageja ütles erakorraliselt lepingu üles 19.01.2009.a, ja palus võlgnevuse tasumist 2.02.2009.a. Kostja võlgnevust ei tasunud ning hageja lõpetas pooltevahelise lepingu 4.02.2009.a. Laenulepingust tulenevalt on kostja kogu võlgnevus 27.04.2010.a seisuga järgmine: põhiosa võlgnevus kokku: 30 042.44 krooni; intressi võlgnevus kokku: 1 478.02 krooni ning viiviste võlgnevus kokku: 5 314.29 krooni. Kõik kokku 36 834.75 krooni. Juhindudes

§-st 396 lg.1 on laenusaaja kohustatud laenuandjale laenu tagastama. 5. Kuivõrd antud asjas on otsus tehtud hageja kasuks, siis TsMS § 162 lg 1 alusel peab kostja kandma kõik hageja menetluskulud. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. R.Undrest kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.