2-10-18542/11

Tsiviilasi nr 2-10-18542 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 24.08.2010.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-18542 Tsiviilasi Kxxxx Kxxxx hagi Jxxx Sxxxxx vastu lapse ülalpidamiseks elatise nõudes Hageja: Kxxxx Kxxxx, isikukoodxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Jxxxx Sxxxxxx isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx-post:xxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja esindaja: vandeadvokaat Nikolai Kõiv, e-post: nikolai@matti.ee Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi aeg 18.08.2010.a RESOLUTSIOON Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista Jxxxx Sxxxxxxxxt (isikukood xxxxxxxxxxx) Kxxxx Kxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks lapse Sxxxxxx Sxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 4000 (neli tuhat) krooni kuus alates 22.04.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 Hageja nõuded ja kostja vastuväited KxxxxxKxxxx esitas 22.04.2010.a kohtule hagiavalduse Jxxxx Sxxxxxx vastu elatise ja lapse elukoha määramise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuni märtsini 2010.a elasid pooled koos Iirimaal. Pooltel on ühine alaealine laps Sxxxxxx Sxxxxx, kes elab hageja juures, laps sündis xxxxxxxxxx.a. Kostja on lapse ülalpidamiseks tasunud elatist suulise kokkuleppe alusel, kuid makstav summa ei ole hageja arvates olnud piisav. Hageja ainukeseks sissetulekuks on peretoetused. Hageja tegeleb aktiivselt tööotsingutega. Kostja elab ja töötab Iirimaal, tema sissetulek 2008.a oli 42800 krooni kuus. Hageja kulutused eluruumi üüri tasumiseks, lapse lasteaia- ja huvialakulude katmiseks, toidu, lapsele riiete ja jalatsite ning muu elutähtsa soetamiseks ületavad hageja võimalusi. Hageja palus kostjalt tema kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 6000 krooni kuus. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja igakuine sissetulek on 1766 EUR-i ja kostja igakuised kulutused on 1766 EUR-i. Kostja on täitnud pooltevahelist suulist kokkulepet ja kandnud igas kuus hageja arvele 2500 krooni. Kostja soovib hagejaga kompromissi saavutada. Pooled leppisid menetluse ajal kokku, et lapse elukohaks jääb tema ema elukoht ja kohus lõpetas selles osas menetluse 18.08.2010.a määrusega. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 18.08.2010.a. Hageja vähendas kohtuistungil oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatis 5000 krooni kuus. Hageja kavatseb lähitulevikus lapsega Kxxxxxxxx Txxxxxxx elama asuda ja seal tööle minna. Laps tuleb tõenäoliselt panna tasulisse lasteaeda, kuna linnalasteaedades ei ole kohti, lapsele on vaja ka inglise keele õpet, et ta keelt ei unustaks. Lapse toidukulud on 2000 krooni kuus, hügieenitarvetele kulub 50 krooni kuus, eluasemekulud on 1500 krooni kuus. Hageja arvates kulub temal lapsega kuus kahepeale 12 000 krooni, arvestades kõiki kulusid. Lapsele tuleb osta uued riided ja mänguasjad, sest kõik jäid Iirimaale. Hagejat on rahaliselt Eestis viibides aidanud tema ema. Kostja esindaja vaidles nõudele vastu. Kostja on nõus maksma lapsele elatist 3000 krooni kuus. Kostja esindaja seletas, et kostja on nõus sõlmima kompromisslepingu 2500 krooni tasumiseks, erandkorras 3000 krooni. Kuigi kostja sissetulekud on Iirimaal suured, on suuremad ka sealsed väljaminekud, lisaks on kostjal tasuda eluasemelaen. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et elatisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Alates 01.07.2010.a kehtiva perekonnaseaduse § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodud sättest nähtuvalt tuleb elatise nõue lahendada kuni 30.06.2010.a kehtinud perekonnaseaduse järgi. Kohus tegi kindlaks, et pooltel on ühine alaealine laps Sxxxxxx Sxxxxx, sündinud xxxxxxxxxx.a. Laps elab koos hagejaga. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 näeb ette, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja on ülalpidamiskohustust täitnud summas 2500 krooni kuus. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Vastavalt PkS § 61 lg-le 3 määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja kohtuistungil seletas, et lapse kuludeks on lasteaiamaks, mille suurust ta praegu nimetada ei osanud, kuna laps veel lasteaias ei käi, toidukulud 2000 krooni kuus, hügieenitarvetele 50 krooni kuus, eluasemekulud 1500 krooni kuus. Konkreetseid kulutusi 2 riietele hageja ei osanud nimetada. Samuti soovib hageja, et laps jätkaks inglise keele õpingutega, ujumistrennidega. Hageja seletas, et elab hetkel oma ema juures, kes tasub kõik eluasemega seotud kulud, ostab lapsele riided. Hageja käesoleval ajal ei tööta. Hageja loodab kiirelt tööle asuda hotellindusse, mis on tema eriala. Hageja taotles kohtuistungi edasilükkamist, et tõendada, et lapse kulutused ongi sellised, et kostjal tuleks tasuda 5000 krooni kuus. Kohus kohtuistungit edasi ei lükanud, kuna lapsele tehtavaid kulutusi on võimalik tõendada ükskõik millises suuruses ühes kuus, lähtuda tuleb sellest, mis on mõistlik. Poolte lapse puhul mingeid erivajadusi ei ilmnenud, mis tingiksid temale tehtavaid erilisi kulutusi. Poolte lapsel on olnud astma, kuid hageja teatel alates Eestisse asumisest laps enam ravimeid ei vaja, kuna Eestis on lapsele sobiv kliima. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seadusandja on eeldanud, et tavapäraselt kulub lapse ülalpidamiseks teatud summa ja määranud lapsele tehtavateks mõistlikeks kuludeks vähemalt miinimumpalga suuruse summa (4350 krooni), mis moodustub mõlema vanema panusest lapse ülalpidamiseks. Kuna hageja ei ole tõendanud suuremaid kulusid lapsel, siis tuleb lugeda, et mõistlikud kulud lapsele on vähemalt 4350 krooni kuus. Kostja on nimetanud ja tõendanud oma kulutusi ühes kuus alljärgnevalt: korteri üür 385 EUR, telefon 60 EUR, pangalaenu tagasimakse ja kindlustus Eestis 181 EUR, auto laenu tagasimakse Iirimaal 140 EUR, elekter 60 EUR, kulutused toidule 530 EUR, kulutused kultuurile ja meelelahutuseks 50 EUR, auto kütus 40 EUR, kulutused riietele ja jalanõudele 60 EUR, provident panga laen Iirimaal 100 EUR, elatis lapsele 160 EUR, ettenägematud kulud 34 EUR, kulud kokku 1766 EUR ehk ligikaudu 27550 krooni. Kostja ühe kuu sissetulek on samuti 1766 EUR ehk 27550 krooni. Iirimaa on hindadelt üks Euroopa kalleimaid riike. Sellest hoolimata leiab kohus, et kostja kulutused toidule ühes kuus on ülepaisutatud, kulutused toidule on kostja hinnanud eesti rahasse ümberarvestatuna 8268 krooni kuus. Kostja esindaja väitel on selle summa sisse arvestatud ka suitsud. Kostja sissetulekut arvestades on ta võimeline lapse ülalpidamiseks tasuma rohkem kui 3000 krooni kuus. Kui vanema võimalused on suuremad, on võimalik kulutada ka rohkem lapse vajadustele. Lapsele ei pea kulutama tingimata ainult tema ülalpidamise minimaalmääras. Kostjalt tuleb välja mõista elatis 4000 krooni igas kuus. Elatise mõistab kohus PkS § 70 lg 1 alusel välja alates hagi esitamisest, s.o alates 22.04.2010.a. Menetluskulude jaotus Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Haide Rimmel kohtunik 3