Tsiviilasi nr 2-09-13057 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
- august
- a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-13057 Tsiviilasi Exxx Zxxxxxxx hagi Vxxxxxxx Zxxxxxx vastu abielu lahutamiseks Menetlustoiming Nõude lahendamine Menetlusosalised Hageja: Exxx Zxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Vxxxxxxx Zxxxxxx (sünniaegxxxxxxxxxxx), elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi aeg RESOLUTSIOON
- juuli 2009 Rahuldada Exxx Zxxxxxxx hagi Vxxxxxxx Zxxxxxx vastu abielu lahutamiseks. Lahutada ExxxxZxxxxxxx ja Vxxxxxxx Zxxxxxx abielu, mis on sõlmitud
- aprillil 1982.a. Tomski oblasti Pervamaiskii rajooni Berezovi külanõukogus. Abielusuhete lõppemise aeg 31.12.1992.a. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Jõgeva Maavalitsuse rahvastikutoimingute talitusele ja perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud (Tomski oblasti Pervomaiskii rajooni Berezovi külanõukogu). Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud abielu lahutamise asjas nende endi kanda. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1
(3)ExxxxZxxxxxxx esitas 11.03.2009.a. kohtule hagiavalduse Vxxxxxxx Zxxxxxx vastu abielu lahutamiseks. Hagiavaldusele lisatud abielutunnistuse kohaselt sõlmiti abielu
- aprillil
- Hagiavalduse kohaselt lahkus hageja abikaasa Vxxxxxxx ZxxxxxxxVenemaale aastal 1992, sellest ajast peale puudub kontakt temaga. Kostja ei ole üles näidanud mingit huvi Eestis elava pere suhtes. Faktiliselt võib abielu lahutatuks pidada alates lahkumise kuupäevast 18.12.
- Hagejal ja kostjal ühised alaealised lapsed ning ühisvara puuduvad. Tartu Maakohtu
- aprilli 2009.a. määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama. 11.03.09 esitas hageja kohtule menetlusabi taotluse, mille Tartu Maakohus
- aprilli 2009.a. määrusega rahuldas. Kohus määras hagejale riigilõivu tasumise osade kaupa.
- mail 2009.a. kuulas kohtunik ära hageja Exxx Zxxxxxxx. Ärakuulamisel selgus, et kostja oli lahkunud pärast poes vargil käimist ning tagaotsitavaks kuulutamist Eestist. Nii hageja kui kostja on pärit Venemaalt, Siberist ning mõlemal on seal ka sugulasi. Kostja isa nimi on Nxxxxxx Zxxxxxx ja ema nimi Vxxxxxxxx Zxxxxxxx. Hageja soovib lahutust, kuna tal on teise mehega poeg ning lapse isa soovib poega enda nimele registreerida. Samuti on hagejal pärida üks maja ning ta ei soovi selle ühisvarasse minekut. Eestis kostjat registris ei ole. Võiks kirjutada Pervomaiski rajooni miilitsajaoskonda. Ehk saab kostja kohta midagi teada. Kohus tegi järelpärimise Venemaa omavalitsusorganile. Pervomaiski rajooni miilitsajaoskonnast vastati, et Vxxxxxxx Zxxxxxxxelabxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus edastas kostjale tõlke hagiavaldusest ning kohtukutse ja palus kostjal hagile vastata. Kostja kohtule vastanud ei ole. Kohus kutsus kostja kohtuistungile 24.juuliks.
- juuli 2009.a. tuli kohtuistungile hageja Exxx Zxxxxxxx. Hagejale oli kirja saatnud tema ema, kes elab Tomski oblastis. Vxxxxxxx Zxxxxxx oli pöördunud hageja ema poole ning andnud talle kohtu poolt kostjale saadetud dokumendid. Kostja kirjutas dokumentidele, et on nõus lahutama. Hageja jääb lahutamise nõude juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused TsMS § 346 lg 2) Abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kui pool ei saa kohtusse ilmuda või kui temalt ei saa seda oodata, võib teda ära kuulata ja seletuse võtta asja erinõude alusel menetlev kohus. Esiteks peab kohus hindama, kas kohus saab lahendi teha ilma kostja isiklikult kohtusse ilmumata ja teda ära kuulamata. Kostja elab alates
- aastast Venemaal. Kostja ei ole sellest ajast ilmutanud huvi pere vastu. Samuti ei ole kostja vastanud talle Venemaale saadetud kohtukutsele ega hagiavaldusele. Hageja ema väitel on kostja talle toonud talle kohtu poolt saadetud dokumendid märkega, et on lahutusega nõus. Kohtu hinnangul on kostjal Venemaal väga kaugel (Siberis) elamise näol mõjuv põhjus kohtusse ilmumata jätmiseks. Perekonnaseaduse § 29 lg.2 sätestab: abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Vaadanud läbi asja materjalid ja kuulanud ära ühe poole, leiab kohus, et abielu lahutamise nõue tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et ExxxxZxxxxxxx ja Vxxxxxxx Zxxxxxxx vaheline abielu on registreeritud
- aprillil 1982.a. (tl. 6) Abielust on sündinud lapsed on täisealised. Kostja elukoht on Vene Föderatsioonis, ta ei ole pärast
- aastat Eestis käinud. Abielu võib faktiliselt lõppenuks pidada alates 18.12.
- 2
(3)Sellises olukorras konstateerib kohus, et abielu selle üldiselt teadaolevas tähenduses poolte vahel puudub. Hageja ei ole nõus, et sellises olukorras kestab vormistatuna abielusuhe. Võib uskuda, et ka kostja ei ole abielu kestmisest huvitatud. See tähendab, et kumbki pool ei ole nõus abielu jätkumisega. Puuduvad abielu jätkamiseks vajalikud eeldused. On olemas ka õiguslikud põhjendused abielu lõppemise vormistamiseks- vältimaks PkS § 39 lg.1 tulenevat olukorda, kus hagejal sündinud laps loetakse põlvnevaks temaga abielus olevast mehest. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel abielu lahutamise nõudes on perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Neil asjaoludel ei ole abielu jätkamine kohtu hinnangul võimalik ja abielu tuleb PKS § 29 lg 2 alusel lahutada. Kohus fikseerib võimalike õiguslike tagajärgede huvides otsuses ka abielusuhete lõppemise aja kalendriaasta täpsusega. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus abielulahutuse nõudega seotud poolte menetluskulud nende endi kanda. Käesoleval juhtumil ei ole esile toodu aluseid, mille tõttu peaks kohus menetluskulud jaotama erinevalt TsMS § 164 lg. 1 sätestatust. Seetõttu jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus on andnud hagejale menetlusabi ja kohustanud teda tasuma riigilõivu osade kaupa. See otsustus jääb kehtima ja hagejal tuleb riigilõiv tasuda. Kohus lähtus otsuse tegemisel TsMS § 164 lg 1, § 434-436, § 630 lg 2; PKS § 29 lg 2, lg 5, § 30 p 3. Kohtunik Ü.Raag 3
(3)