Tsiviilasi nr 2-09-11759 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 18.mail 2009a. Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-11759 Tsiviilasi Rxxxx Pxxxxx avaldus tema põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma Menetlusosalised Avaldaja: Rxxxx Pxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe-mail: xxxxxxx Kohtuistungi aeg 04.mai 2009a RESOLUTSIOON: On tuvastatud, et Rxxxx Pxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, põlvneb Rxxx Kxxxxxxx, kelle isikukood xxxxxxxxxxx, surnud xxxxxxxxxxxxxx.a. Menetluskulud jätta Rxxxx Pxxxxx kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Rxxxx Pxxxxx esitas 19.03.2009a Tartu maakohtu Jõgeva kohtumajale avalduse tema põlvnemise tuvastamiseks Rxxx Kxxxxxx( ik xxxxxxxxxxx), kes surixxxxxxxxxxxa. Põlvnemise tuvastamine on vajalik selleks, et teha isa matmisega seotud toimingud ja osaleda pärimismenetluses. Kohus algatas hagita menetluse, nõudis välja isiku sünniakti ja määras ärakuulatavate isikute ringi. Kohtuistungil andis Rxxxx Pxxxxx seletuse, et tema isa Rxxx Kxxx suri hooldekodus. Avaldaja ema ja isa kooselu lõppes kui avaldaja oli 4-5 aastane. Rxxxx Pxxxxxxx teadaolevalt oli tema isal veel üks poeg, kes samuti oli oma ema nimel ja kes isaga koos ei elanud. Avaldaja nägi oma isa 10 või rohkem aastat tagasi oma vanaema juures kui ka isa oli seal. Nad rääkisid ja isa leidis, et ta on valesti elanud. Kokkusaamine oli Rxxxx Pxxxxx vanaema Exxx Jxxxxx juures. Avaldaja mäletab, et kui ta väike oli, siis oli ta vanaema, s.o. isa ema hoida Txxxxxxx. Avaldaja on korraldanud oma isa tuhastamise ja suvel toimub urni matmine. 1
(3)Tunnistaja Hxxxx Pxxxxx on Rxxxx Pxxxxx ema. Tunnistaja annab ütlusi kooselu kohta RxxxxKxxxxxxxtolleaegses Kxxxxx kolhoosis. Tunnistaja läks kolhoosi tööle pärast keskkooli lõpetamist 1960.aastal. Ta elas Rxxx Kxxxxxx kõrvuti majades ja hakkasid suhtlema, käisid üksteise pool. Muid meessuhteid tunnistajal ei olnud ja kõik nägid seda. Kui tunnistaja jäi lapseootele, oli see maakohas tavaline ja kõik teadsid, et on Kxxxx Rxxxx laps. Enne lapse sündimist käis tunnistaja ka Kxxx Rxxxxxvanemate pool ja nood teadsid, et Rxxxxxlaps on sündimas, ju siis Rxxx ise neile rääkis. Laps sündis Txxxx haiglas. Tunnistaja läks haiglast lapsega Kxxxxxxxx ja sealt oma vanematekoju Kxxxxxxx. Tunnistaja käis lapsega Rxxxx vanemate pool ja nood suhtusid lapsesse nagu oma lapselapsesse ikka. Tunnistajasse suhtusid nad ka hästi, kutsusid külla. 1966.aastal läks tunnistaja tööle Kxxxxxxxx ja siis tuli ka Rxxx Kxxx sinna tööle. Elati ühise perena ja ühes leibkonnas, Rxxx Kxxx pidaski Rxxxxxxoma pojaks. Koos elasid paar aastat ja siis läks tunnistaja oma pojaga eraldi elama. Kohus kuulas ära tunnistaja Rxxxxxxa Jxxxxxxx kes elab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas. Tunnistaja saab 25.mail 98-aastaseks ja ütleb, et tal ei ole paljusid asju meeles. Tema poeg Rxxx Kxxx suri hiljuti, Rxxxx korraldas tuhastamise ja urn on praegugi Rxxxx tädi juures Kxxxxxx, suvel maetakse. Tunnistaja seletab, et tema pojal RxxxxKxxxxx oli kaks kooselu, kuid kummagi naisega ei olnud registreeritud ja mõlemaga oli poeg. Tunnistaja teab, et pärast seda kui tema poeg Kxxxxxx kooli lõpetas, elas ta ühe kena noore inimesega, kes oli Kxxxxxxx pärit ja neil sündis poeg Rxxxx. Tunnistaja teadis juba enne lapse sündimist, et laps sünnib ja see on tema poja laps, poeg elas ju naisega koos. Kui laps oli sündinud, käisid nad lapsega tunnistaja pool ja tunnistaja käis ka ise nende pool. Tunnistaja mälestustest saab teha järelduse, et ta räägib Rxxxx Pxxxxxxx kui oma pojapojast. KOHTU SEISUKOHT Kohus lahendab avalduse Perekonnaseaduse § 42 lg.1 võimaldab lapse põlvnemist isast kindlaks teha täisealiseks saanud lapse nõudel. PkS § 42 lg.2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus lahendab isikust põlvnemise tuvastamise avalduse Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 56.peatüki 6.jao sätete alusel. Kohus nõudis välja Rxxxx Pxxxxa sünniakti (tl.13), millest nähtub, et Rxxxx Pxxxxx isanimeks on fikseeritud „Rxxx“, muud andmed isa kohta sünniaktis puuduvad. Sünni registreerimise avaldaja on olnud Pxxxxx, Hxxxx. Kohtule on esitatud asjaolud, mis võimaldavad RxxxKxxxxx pidada Rxxxx Pxxxxx isaks. Need asjaolud on 1) Rxxxo Pxxxxx ema Hxxxx Pxxxxx ja Rxxx Kxxxx kooselu enne lapse sündi, 2)veel sündimata lapse esitamine oma vanematele oma lapsena RxxxxKxxxx poolt, 3)sündinud lapse pidamine oma pojapojaks Rxxx Kxxxx vanemate poolt. Ka praegusel perioodil, s.o. pärast Rxxx Kxxxx surma on Rxxxx Pxxxxx käitunud Rxxx Kxxxx suhtes pojana, Rxxx Kxxxx ema on pidanud õigeks jätta oma poja matmine Rxxxx Pxxxxx korraldada. Sellised asjaolud, mis on esitatud perioodi kohta enne Rxxxx Pxxxxa sündi, pärast Rxxxx Pxxxxx sündi ja Rxxx Kxxxx surma järgselt, võimaldavad Rxxx Kxxxx pidada xxxxxxxxxxxxxx.a. sündinud lapse Rxxxx Pxxxxx isaks. Põlvnemine tuleb lugeda tuvastatuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud hagita menetluses kannab TsMS § 172 lg.1 alusel isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. 2
(3)Ülle Raag Kohtunik 3
(3)