2-08-77209/10 | Europaius

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 23. aprill 2010.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-08-77209 Tsiviilasi AS Timmon hagi OÜ Linbert Kaubandus ja Ü.S.i vastu solidaarselt võla ja viivise nõudes summas 52 762 krooni Tsiviilasja hind 26 531 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Timmon, registrikood 10044524, asuk. Soo 30, Pärnu linn, lepinguline esindaja Suido Västra Kostjad: OÜ Linbert Kaubandus, registrikood 10596560, asuk. Suur-Sepa 13, Pärnu linn, seaduslik esindaja juhatuse liige Ann Tiedemann ja Ü.S. lepinguline esindaja Tõnis Rebbas Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses (lihtmenetlus) RESOLUTSIOON Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista OÜ-lt Linbert Kaubandus (registrikood 10596560) põhivõlg 26 531 (kakskümmend kuus tuhat viissada kolmkümmend üks) krooni ning viivis 26 531 (kakskümmend kuus tuhat viissada kolmkümmend üks) krooni AS Timmon (registrikood 10044524) kasuks. Jätta rahuldamata hageja AS Timmon nõuded Ü.S.i vastu. Menetluskulud OÜ- Linbert Kaubandus vastu suunatud nõuetes jätta kostja OÜ Linbert Kaubandus kanda. Menetluskulud Ü.S.i vastu suunatud nõuetes jätta hageja AS Timmon kanda. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid Edasikaebamise kord mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Asja sisu kirjeldus, esitatud nõuded, väited ja tõendid Menetluskulude jaotus Tsiviilasi nr 2-08-77209 Hagejate nõuded, väited ja tõendid Hageja AS Timmon esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tl 1-2), hagiavalduse (tl 53-55) ja muude menetlusdokumentide (tl 95-96) kohaselt müüs hageja kostjale OÜ Linbert Kaubandus (edaspidi ka kostja I) 01.11.2005.a sõlmitud lepingu nr 262 (tl 3-4, edaspidi leping) alusel kaupa ajavahemikus 01.10.2007.a – 04.01.2008.a. Kaupade eest esitati arve-saatelehed (kokku 7, tl 5-11) kogusummas 26 531 krooni. Hageja saatis kostjale I 15.10.2008.a kirjaga võlanõude (tl 25), kuid tulemusteta. Võrreldes võlanõudega ja maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatuga, on hageja selguse huvides vähendanud hagiavalduses (kostja II esitas vastuväite, mistõttu anti nõue üle hagimenetlusse) põhinõuet 10.90 krooni võrra ja viivisenõuet 6.40 krooni võrra (esitamata hagiavalduses nõuet võlanõude alapunkti 7 osas). Vastavalt lepingu punktile 8.1 oli maksmisega viivitamise puhuks kokku lepitud viivis 0.5% päevas. Kostja I lepingulisi kohustusi tagas Ü.S. (edaspidi ka kostja II) käendus vastavalt lepingu punktile 8.5 tekstile, kuigi hageja nõustub kostja II esitatud lepingu eksemplariga, millel nimetatud punktis ei ole käendaja nime märgitud. Kostja I nimel on lepingu allkirjastanud majandustegevuse käigus juhatuse liikmena kostja II, kes sellega hageja väitel ka kinnitas (sai aru/pidi aru saama), et ta on kostja I käendaja. Kokku nõuab hageja viivist summas 26 231 krooni, vastavalt 15.10.2008.a võlanõudes toodud arvestusele. Kuigi lepingu punktis 5.4 on pooled kokku leppinud limiidi, mille ületamisel kaupa ei väljastata (5000 krooni), ei ole see välistav tingimus ning poolte tahe kaupade müümise ja ostmisel on määrav. Kostja I on arvetel nimetatud kauba kätte saanud, kuid ei tasunud selle eest õigeaegselt ning limiidi ületamine ei mõjuta kostja I kohustust tasuda arve-saatelehtedel märgitud summat. Eelneva põhjal palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 52 762 krooni ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostjate seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele Kostja I maksekäsu kiirmenetluses aga ka hagimenetluses nõudele vastuväiteid ega mingisuguseid menetlusdokumente esitanud ei ole, küll aga on nii kohtu makseettepaneku määrusele, kui ka menetluse jätkumisel hagimenetluses, esitanud omapoolsed seisukohad ja vastuväited kostja II. Alljärgnevalt käsitlebki kohus üksnes kostja II esitatut. Maksekäsu kiirmenetluse vastuväite ning hagimenetluses esitatud menetlusdokumentide (tl 4142, 80-83 ja 103-105) kohaselt võõrandas kostja II temale kuuluva ettevõtte OÜ Linbert Kaubandus (kostja I) osa 01.03.2007.a Öölendurid OÜ-le (notariaalne müügileping tl 83-87). 22.03.2007 kinnitati maakohtu registriosakonna poolt kanne, mille kohaselt kostja II astus tagasi kostja I juhatuse liikme kohalt (tl 88). Peale nimetatud kuupäevi ei oma kostja II kõnealuse osaühinguga enam mingeid suhteid. Kostja II ei nõustu hageja väitega, nagu oleks ta võtnud lepinguga nr 262 enda kanda käenduskohustuse. Kostja II ei ole kunagi lepingus nr 262 käendanud kostja I rahalisi kohustusi. Kostja II väidet tõendab kostja II valduses oleva lepingu nr 262 originaaleksemplar, mille teisel leheküljel puudub igasugune märge p 8.5 kostja II, kui käendaja kohta ning käendaja nime sisaldama pidav punktiir on tühi (tl 89-90). Samuti kinnitab kostja II, et hageja poolt kohtule esitatud lepingu eksemplaril p 8.5 kirjutatud nimi „Ü.S.“ ei ole kirjutatud kostja II poolt ning lepingu allkirjastamise hetkel oli kõnealune punktiir tühi. Lisaks eeltoodule toetab kostja II seisukohta käenduse puudumise osas ka asjaolu, et enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kohtule, ei ole hageja kunagi pöördunud kostja II poole oma nõudega väidetava käenduse alusel. Kostja II on seisukohal, et tema nimi käendajana on lepingusse lisatud hiljem, võimalik, et siis kui on selgusid kostja I maksejõuetus või makseraskused. Isegi aga kui käendus oleks eksisteerinud hageja poolt väidetaval kujul, ei nõustu kostja II hagis väljendatud seisukohaga, nagu ei omaks lepingu nr 262 p 5.4 kokku lepitud limiit (5000 2

(4)Tsiviilasi nr 2-08-77209 krooni) käenduse ulatuse osas mingit õiguslikku tähendust. Lepingu nr 262 p 5.4 oli kokku lepitud kauba väljastamise limiit 5000 krooni, mille ületamisel kaupa ostjale enam ei väljastata. Seega eeldusel, et käendus oli antud, piirdub kostja II vastutus 5000 krooniga. Müües kostjale I tooteid üle lepingus kokku lepitud limiidi, möönas hageja võimalikku riski suurenemist toodete eest tasu saamisel (sh käenduse puudumist limiiti ületaval osal), s.t oma tegevusega on hageja ise põhjustanud pideva kostja I võlgnevuse suurenemise. Teades, et osaühingu omanikud ja juhtorgani liikmed on vahetunud, oleks äritegevuses vajaliku hoolsusega tegutsevad isikud nõudnud oma huvide kaitseks kas lepingu muutmist või uue lepingu sõlmimist. Äririskide vähendamise asemel müüs hageja hoopis kostjale I tooteid üle lepingus kokkulepitud limiidi. Kui hageja suhtunuks vajaliku hoolsusega sõlmitud lepingu täitmisesse ning oleks lepingus kokkulepitud limiidist kinni pidanud, ei oleks võlgnevus kasvanud hagis märgitud ulatuseni. Tuginedes eeltoodule kostja II tema vastu esitatud hagi ei tunnista ja vaidleb sellele kogu ulatuses vastu (nii põhinõude kui viiviste osas). Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Käesolevas asjas on sisuliselt vaidluse all kostja II Ü.S.i vastutus käendajana, kuna kostja I tema vastu esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Käenduse sisu on sätestatud VÕS § 142 lg 1, millest tulenevalt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kohus leiab, et Ü. S. ei ole kõnealuses lepingus ega eraldi muus dokumendis kinnitanud oma käenduskohustust ning on ilmne, et tema nimi on hagejapoolsesse lepingu eksemplari punkti 8.5 juurde kirjutatud. Lepingu preambulas on selgelt väljendatud lepingu pooled – müüja AS Timmon ja ostja OÜ Linbert Kaubandus - ning preambula ei anna alust lepingu pooleks lugeda Ü. S.. Samuti on Ü. S. andnud lepingu lõpus ning esimesel lehel allkirja kui OÜ Linbert Kaubandus ehk ostja juhatuse liige ja seaduslik esindaja ja teinud seda ainult OÜ Linbert Kaubandus nimel. Kui nõustuda hageja konstruktsiooniga, et Ü. S. allkiri lepingul toob kaasa käenduskohustuse ainuüksi sellepärast, et lepingul on tema allkiri (lepingu p 8.5 teise lause kohaselt kinnitab käendaja käenduskohustust allkirjaga lepingul), siis pidanuks vastutama suvaline OÜ Linbert Kaubandus nimel lepingule allakirjutanud isik käendajana. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et ainuüksi allkirja olemasolust ehk hageja tõlgendusest lähtudes vastutab käendajana lisaks teistele hageja enda nimel allakirjutanud isik, sest lepingul on ka tema allkiri, kuid see ei olnud kindlasti lepingu sõlmimisel poolte tahteks. Ettevalmistatud trükitud tekstiga lepingu (nagu selleks on käesolev leping) puhul on käendus antud juhul võimalik vaid selleks eraldi ettenähtud punktis (antud juhul 8.5) punktiirile nime ja muude oluliste andmete märkimisega ning käenduse kehtimiseks peaks lepingul olema kaks Ü. S. allkirja – nii OÜ Linbert Kaubandus nimel kui seaduslik esindaja kui enda nimel kui füüsiline isik. Hageja viited lepingu sõlmimisele majandustegevuse käigus vms ei ole asjakohased ega tõenda kostja II käenduskohustust. Hageja viidatud Riigikohtu lahend räägib üksnes lepingu tõlgendamisest ja selle puhul tehingupoolte tegelikust tahtest lähtumisest, mida kohus aga antud juhul teebki. Seega on kohus seisukohal, et ükski hageja esitatud väidetest ei anna alust nõude esitamiseks Ü.S.i vastu ning selles osas tuleb hagi nii põhivõla kui viivise nõudes jätta rahuldamata. Kohus märgib lisaks, et kostja II väited kostja I osa müügi osas ei oma asjas tähtsust, sest ettevõtte müümine ei tee varem võetud käenduskohustust (kui see on kehtiv) olematuks. Kuna OÜ Linbert Kaubandus ei ole tema vastu esitatud nõudele ei maksekäsu kiirmenetlsues ega ka hagimenetluses vastuväiteid esitanud, loeb kohus hageja esitatud faktilised väited tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 231 lg 4 alusel kostja I poolt omaksvõetuks. Kostja I ei ole 3

(4)Tsiviilasi nr 2-08-77209 täitnud 01.11.2005.a AS Timmon sõlmitud müügilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel (antud juhul kokku lepitud poolte vahel sõlmitud lepingus). Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt I põhivõlg 26 531 krooni ja viivis 26 231 krooni, kokku 52 762 krooni hageja AS Timmon kasuks. Eeltoodu põhjal nõustub kohus lepingus sätestatud limiidi osas hagejaga. Kuigi lepingu p 5.4 järgi ei olnud hagejal enam kohustust kaupa väljastada, kui kostja I poolt tasumata summa ületas 5000 krooni, ei tee see siiski olematuks kostja kohustust saadud kauba eest tasuda. Hagejal ei olnud ka keelatud kauba väljastamine (müük) suuremas ulatuses. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hageja nõude osas kostja I vastu täies ulatuses kostja I kanda. Kostja II vastu esitatud nõude jättis kohus rahuldamata ning selles osas jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduvate kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Täiendavalt märgib kohus, et kuivõrd tegemist on lihtmenetluse korras lahendatava asjaga, ei näe kohus antud juhul põhjust loa andmiseks apellatsioonkaebuse esitamiseks. See ei välista kaebuse esitamist ja selle menetlusse võtmist ringkonnakohtu poolt TsMS § 637 lg 21 alusel, kui maakohus on kaebuse esitaja arvates selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või on selgelt rikkunud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Toomas Talviste Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.