← Eesti

2-09-10257/11

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks

  1. detsember 2009 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-10257 Hagi ese X X´u hagi X X´u vastu elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised Hageja X X Kostja X X Kostja esindaja Mihkel Tuus (Lossi 12a, Kuressaare 93816, kompleks@tt.ee ) Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta rahuldamata X Xu (X) hagi X X vastu Harju Maakohtu 21.06.
  2. a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-13764 X Xu l e välja mõistetud elatise vähendamise nõudes. Menetluskulud Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile /t.l. 4/ on X X'u (edaspidi: hageja) ja X X'u (edaspidi: kostja) abielu lahutatud Tallinna Perekonnaseisuametis 31.05.
  3. a. lk 2 Hageja ja kostja omavahelise kokkuleppe kohaselt jäi tütar X X (isikukood X) kostja juurde. Harju Maakohtu 21.06.
  4. a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-31764 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatusraha 3000,00 krooni tütar X X'u ülalpidamiseks alates 30.10.
  5. a kuni 14.04.
  6. a. Nimetatud kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lähtus kohus muuhulgas asjaolust, et X X oli töötu. Samuti leidis kohus, et X X'ul tuleb kanda ka osa tütre eluaseme kuludest, mis X X'u esitatu kohaselt oli 6534,00 krooni kuus. Hageja väitel on tema varaline seisund tegemise ajaga oluliselt halvenenud. võrreldes eelmainitud kohtuotsuse Hageja sai
  7. a maksustatavat tulu kokku 82 173,00 krooni, mis kalendrikuudele jagatuna on 6847,75 krooni kuus. Nimetatud asjaolu soovib hageja tõendada residendist füüsilise isiku
  8. a tuludeklaratsiooni väljatrükiga (hagiavalduse lisa 2). Hageja igakuine elamuaseme laenu tagasimakse kuni aastani 2027 on käesoleval ajal 3498,40 krooni (223,33 eurot). Korteri kulud kuus 1000,00 - 1200,00 krooni. Nimetatud asjaolusid soovib hageja tõendada AS Hansapank laenu tagastamise graafikuga kuni 12.07.2009 (hagiavalduse lisa 3), KÜ X 28 arvetega nr 33-08-12 (hagiavalduse lisa 4), 33-09-01 (hagiavalduse lisa 5), Eesti Energia arvetega 43902794 (hagiavalduse lisa 6) ja 44457866 (hagiavalduse lisa 7). Hageja on abielus X X'uga, mida hageja soovib tõendada abielutunnistusega (hagiavalduse lisa 8). X X'u töösuhe lõpeb 1.04.
  9. a, mida hageja soovib tõendada X OÜ 25.02.
  10. a tõendiga (hagiavalduse lisa 9), samuti on X X lapseootel, mida hageja soovib tõendada AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna Naistekliiniku tõendiga nr 453 (hagiavalduse lisa 10). PKS § 21 nähtub abikaasa kohustus abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidada. Samas on paranenud kostja varaline seisund. Kostja töötab alates 13.08.
  11. a koristajana OÜ-s X, keskmise töötasuga 4200,00 krooni kuus. Nimetatud asjaolu soovib hageja tõendada OÜ X tõendiga 19.12.
  12. a (hagiavalduse lisa 11). Lisaks eeltoodule on X X'u eluaseme üürikulud alates 06.12.
  13. a ühes kuus 1400,00 krooni, mida hageja soovib tõendada üürilepinguga 06.12.
  14. a (hagiavalduse lisa 12). Üürile lisanduvad üürilepingu punkti 4.1.2 kohaselt elektrikulud, mis hageja hinnangul on ligikaudu 200,00 - 300,00 krooni kuus. Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. lk 3 PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatisraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis hagi esitamise seisuga on 2175,00 krooni. Lähtudes eeltoodud asjaoludest, mille kohaselt hageja varaline seisund on muutunud halvemaks, samas kui kostja varaline seisund on seoses tööle asumisega oluliselt paranenud ning lapse vajadus eluaseme kulude osas on märkimisväärselt vähenenud, leiab hageja, et temalt Harju Maakohtu 21.06.
  15. a otsusega ts nr 2-06-31764 välja mõistetud elatise suurust tuleb vähendada. Uueks põhjendatud elatise suuruseks on kooskõlas PKS § 61 lg 4 igakuiselt 2175,00 krooni. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega Hageja, tuginedes PrkS §-le 61 ig. 3, 4 palub:
  16. Vähendada Harju Maakohtu 21.06.
  17. a otsusega tsiviilasjas nr 2-06-13764 X Xu l e välja mõistetud igakuise elatusraha suurust 3000,00 kroonilt 2175,00 kroonini kuus alates 10.03.2009.a. kuni 14.04.2017.a.
  18. määrata menetluskulude jaotus selliselt, et kõik kulud kannab kostja. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja peab hagi põhjendamatuks ega tunnista seda. Kostja hinnangul on ekslik hageja seisukoht, et kostja varaline seisund on võrreldes elatise väljamõistmise ajaga oluliselt paranenud. Kostja oli töötu elatise väljamõistmise ajal ning on seda ka praegu. Hageja andmed kostja töötamise kohta OÜ-s X on vananenud. Kostja sõlmis
  19. augustil
  20. a OÜ-ga X tähtajalise töölepingu kuni
  21. veebruarini
  22. a.
  23. veebruaril
  24. a teatas tööandja kostjale, et tema töölepingu tähtaeg lõpeb
  25. veebruaril ning nimetatud päeval lõpetas töölepingu tähtaja möödumise tõttu. Ülaltoodud asjaolude tõendamiseks esitab kostja koopiad OÜ X teatisest 05.02.2009 ja töölepingu lõpetamise kandest 13.02.
  26. Majanduslanguse tingimustes ei ole kostjal õnnestunud uut töökohta leida, mida näitab koopia tema tööraamatust. Eeltoodu näitab, et kostja varanduslik seisund ei ole elatise väljamõistmise ajaga võrreldes paranenud. Harju Maakohtu
  27. juuni
  28. a otsuses ei ole tuvastatud, milline oli X X varanduslik seisund elatise väljamõistmise ajal. Muid tõendeid hageja selle kohta esitanud ei ole. Seega on tõendamata hageja väide, et tema varanduslik seisund on halvenenud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et lapse eluasemekulud koosnevad üürist 1400 krooni ja elektrikulust 200 kuni 300 krooni kuus. Kuressaares X tn X-X asuv eluruum on elektriküttega ja seetõttu olid kostja kulutused elektrile talvekuudel oluliselt suuremad. Kostja esitab kohtule üürileandja X X OÜ elektriarved kostjale, millest nähtub, et kostjal tuli maksta elektrienergia eest üürileandjale detsembrikuus
  29. a 1176.79 krooni, jaanuarikuus
  30. a 1771.10 krooni, veebruarikuus 1865.60 krooni ja märtsikuus 951.40 krooni. lk 4 Eeltoodud põhjustel palub kostja jätta elatise suuruse muutmata ja hagi rahuldamata. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega , leidis, et esitatud hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: Harju Maakohtu
  31. juuni 2007.a. otsusega nr. 2-06-31764 mõistis kohus hagejalt X Xult kostja X X kasuks välja elatise tütre X X ülalpidamiseks 3000 krooni kuus, alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni
  33. 2017.a. Elatise väljamõistmise ajal oli hageja töötu. Kohus võttis elatise suuruse määramisel arvesse kostja varalist seisundit ja lapsele tehtavaid kulutusi. Ka võttis kohus arvesse, et saadavalt elatiselt peab tulumaksu saaja maksma tulumaksu. Perekonnaseaduse § 61 lg. 3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (lõige 4). Kostja varaline seisund ei ole võrreldes elatise väljamõistmise ajaga muutunud, Kostja on endiselt töötu /t.l. 44/. Hageja esitas kohtule tõendid selle kohta, et 2009.aastal ei ole talle OÜ-st X väljamakseid tehtud ja ettevõtte jätkusuutlikkus on küsitav. Hageja arvelduskonto kuue kuu laekumiste väljavõtte kohaselt oli laekumine sellele 48300 krooni e. 7300 krooni kuus. Kohus jätab siinjuures arvesse võtmata maksed X Xult ja X Xlt. Korduvalt on makseid tehtud sularahas (
  35. 2009,
  37. 2009,
  39. 2009), mis annab aluse arvata, et hageja on asunud oma tegelikke sissetulekuid varjama ja ,viidates muu hulgas ka kohustusele ülal pidada oma abikaasat ja veel sündimata last, püüab oma varalist seisundit näidata tegelikust halvemana. Kokkuvõttes ei ole hageja tõendanud, et tema varaline seisund on võrreldes elatise väljamõistmise otsuse tegemise ajaga halvenenud. Kostja varaline seisund ei ole oluliselt paranenud. Kostja on töötu. Kuigi üürilepingu järgne tasu on antud ajal väiksem, on kulutused küttele suurenenud. Samuti suurenevad lapse vajadused, sest ta on jõudnud aktiivsesse kasvu ja arengu ikka. Hageja on töövõimeline isik, kelle kohustus on lapsele elatise maksmiseks aktiivselt käituda. Hageja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud ja kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis takistaks tal otsida endale tasuvamat töökohta, et oma last vajalikul määral toetada. Kohtu hinnangul ei ole välja mõistetud elatis ülemäära suur ja arvestades lapse vanust (X a) tagab tema vajaduste rahuldamise optimaalselt. Kohus võtab siinjuures arvesse ka asjaolu, et teine vanem on töötu ja elatise saaja peab saadud elatiselt maksma tulumaksu. TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. lk 5 Kohtunik: Külli Mõlder

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.