§-s
HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 11.03.2009.a. esitas L S maakohtule hagi A O vastu lastele elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Lääne Maakohtu 24.08.2007.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 207-22255 A Orupõllult hageja kasuks laste K- O ( ja R O ( ülalpidamiseks 1800 krooni, kokku 3600 krooni kuus. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 2008.a. määrusega on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on elatise minimaalmääraks käesoleval ajal 2175 krooni ja varem välja mõistetud elatis tuleb suurendada. R O on XX-aastane. Ta käib koolis ja korvpalli huvialaringis (aastamaks 600 krooni). K- O on X-aastane, ta käib samuti koolis ja kergejõustiku huvialaringis (aastamaks 675 krooni). Hageja kulutused on korteriüür 2500 krooni, elekter 500 krooni, vesi ja kanalisatsioon 200 krooni, kokku 3200 krooni. Selle osa mis üle jääb hageja sissetulekust, kulub toidule, riietele ja küttepuudele. Lapsed vajaksid ka rohkem logopeedi abi. Hageja töötab , kus tema sissetulek on kuupalk 4320 krooni ja OÜ-st saab hageja töötasu 2200 krooni. Eeltoodu ja perekonnaseaduse § 61 lg 4 alusel palub hageja suurendada A O Lääne Maakohtu 13.06.2007.a. kohtuotsusega poeg R O ja tütar K- O ülalpidamiseks elatise suurust kahe lapse pealt kokku 3600 kroonilt 4350 kroonile kuus, alates hagi kohtule esitamise päevast kuni laste täisealiseks saamiseni L S kasuks. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 11-12, 13/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (
Tagaseljaotsuse võib
lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (
2 2-09-10245
lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 23.03.2009.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 11-12/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud isiklikult 30.03.2009 /t.l. 13/. Hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist /t.l 21/. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja
Perekonnaseaduse (edaspidi PKS)§ 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud; lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama seaduse § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Menetluskulud Hageja pole kohtule menetluskulude taotlust esitanud. Selle osas märgib kohus järgmist.
lg 2 sätestab, et menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Reena Undrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.