2-09-3782 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2009. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-3782 Tsiviilasi AS
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
§-i 101 lg 1 punktidele 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist.
§-le 108 lg 1 võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust.
§-le 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral viivist, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohese täitmiseni.
§-le 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule ( laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama 2
(3)2-09-3782 rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et
- 2008 on kostja M.K. ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud laenuleping , millega kostja sai laenu 10 000 krooni. Laen on kantud kostja arvelduskontole Swedbankis. Vastavalt Lääne Politseiprefektuuri kirjale nr. LNE26-20.54/28627 on
- 2009 alustatud kriminaalmenetlust selle kohta, et
- 2009 (vaidlusalune laen võeti
- 2008) on M. K. nimel tema loata võetud laenu ja sellega tekitatud talle varalist kahju. Kirjast ei selgu, et asjas oleks keegi kahtlustatavaks tunnistatud või kahtlustatavana üle kuulatud. Kohus leiab, et kuni kriminaalmenetluse lõpuni ei ole võimalik üheselt tõendada, et kostja poolt politseile tehtud avaldus ka tegelikult põhjendatud on ja seetõttu ei saa kriminaalmenetluse algatamist võtta aluseks nõude rahuldamata jätmise alusena. Juhul kui kriminaalmenetluses tõepoolest keegi süüdi mõistetakse, on kostjal õigus süüdimõistetu vastu esitada tsiviilhagi tekitatud kahju nõudes. Kohus võtab siinkohal arvesse ka asjaolu, et kostja poolt nimetatud D. P. on kostja sugulane ja ei ole teada, millised olid nendevahelised kokkulepped. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt on D. P.
- 2008 ja
- 2008 kandnud kostja arvele 500 krooni, kokku 1000 krooni. Kas tegemist oli varem saadud raha tagasimaksega, ei ole esitatud väljavõttest selge. Esialgne võlausaldaja on nõude loovutanud hagejale AS Era Liisingu Inkassoteenused. Seisuga
- 2009 on kostja võlg laenu põhiosa summa 10 000 krooni, intressivõlg 975 krooni, viivis 4150 krooni ja nõude loovutamise kulud 850 krooni, kokku 15 975 krooni. Hageja vähendas nõuet viiviste arvel ja taotles 15 000 krooni väljamõistmist kostjalt, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg. 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kostja on invaliidsuspensionär, kelle pensioni suurus on esitatud tõendi kohaselt 1237 krooni kuus, asub kohus seisukohale, et menetluskulude väljamõistmine temalt oleks ebamõistlik. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Külli Mõlder Kohtunik 3
(3)