Obsah (8)

§ 187§ 407§ 444§ 162§ 173§ 174§ 468§ 178

2-09-9683 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2009.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-09-9683 Tsiviil

§-s

1. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s
2. 1 2-09-9683 Juhul, kui kostja taotleb kautsjoni tasumisel menetlusabi, selgitab kohus järgmist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

1. märtsil 2009.a. esitas G.T. maakohtule hagi K.T. vastu elatise nõudes. Hageja on sündinud X. XX XXXX.a. ja õpib käeoelval ajal Kuressaare Ametikoolis üldehituse erialal, II kursusel. Üldehituse eriala õppekava nominaalne õppeaeg on kolm aastat. Hagaeja isaks on kostja K.T.. Hageja on oma ema L. H.’ a ülalpidamisel, kostja ülalpidamises ei osale. Hageja taotleb isalt elatise väljamõistmist enda ülalpidamiseks elatise minimaalmääras, so. 2175 krooni kuus alates elatishagi kohtule esitamisest kuni ametikoolis õpingute lõpetamiseni. Oma nõuetes tugineb hageja Perekonnaseaduse § 60 lg2, 61 lg1 ja
2. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 16-17, 19/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407

lg 3).

§ 444

lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 11.03.2009.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 8-9/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud isiklikult 13.03..2009 /t.l. 11/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist /t.l 21/. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja

§ 407lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

2 2-09-9683 Perekonnaseaduse (edaspidi PKS)§ 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 60 lg2 alusel on vanem kohustatud oma täisealist last ülal pidama juhul, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Seega peab PKS § 60 lg2 alusel hagi esitamisel olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes eelnimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks. ( Riigikohtu 03. oktoobri 2006.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-06 S.T (T) hagi O.T (T) vastu elatise saamiseks). Need kaks tingimust on käeoleva hagi puhul täidetud. Vastavalt Kuressaare Ametikooli teatise õpib G.T. Kuressaare Ametikoolis täiskoormusega õppes alates 27.08.2007.a. Õpilane õpib üldehituse erialal II kursusel. Üldehituse eriala õppekava nominaalne õppeaeg on kolm aastat. /tl.7/. PKS § 60 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammääraks on alates 01.01.2008.a. 4350 krooni. Sama seaduse § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtub, et G.T. elab koos ema L. H.aga /tl.5/. Menetluskulud Hageja pole kohtule menetluskulude taotlust esitanud. Selle osas märgib kohus järgmist.

§ 162

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

Otsuse tegemisel juhindub kohus veel

§-dest 434-438. Kristel Pedassaar kohtunik 3