lg 1) Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.
lg 1) Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
lg 2) Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. TsMS § 340´1 lg 2) Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. 2 Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud sünnitunnistuste (tl.4 ja tl.5) põhjal tegi kohus kindlaks et Lxxxx Lxxxx ja Rxxxxx Lxxxx põlvnevad LxxxxLxxxxxxx, kes on nende isa.
lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt Vabariigi Valitsuse
Siinjuures on oluline, et lastel on õigus saada ülalpidamist mõlemalt vanemalt. Hageja on alates 17.11.2008.a. töötu. Tema sissetulekuks on töötutoetus 3300.- ja lasteraha 900.- ning toitjakaotuspension 1700.- Hagejat abistab materiaalselt ka tema ema. Hageja ülalpidamisel on lisaks kostjaga ühistele lastele veel kaks alaealist last. Hagejale kuulub kinnistu aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja töötab AS-is Eesti Metall, ei oma kellegi ees seadusest tulenevaid ülalpidamiskohustusi peale ühiste laste hagejaga. Kostja nõustub lastele elatise maksmisega hageja nõutud määras. Kohus leiab, et elatisenõue tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb välja mõista elatis
lg.1 alusel alates hagi esitamisest hageja kasuks summas 2175.- krooni kuus lapse kohta kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Kuna kostja on peale hagiavalduse esitamist elatist maksnud, puudub vajadus lahendi viivitamata täidetavaks tunnistamiseks. Lähtudes TsMS § 340´1 lg 2, § 372 lg.4 jätab kohus tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu eluruumi vabastamise nõude menetlusse võtmata. Hageja ei ole tasunud hagilt riigilõivu. Kohus selgitas pooltele kohtuistungil, et hagi menetlusse võtmisest keeldumisel loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivu elatisehagilt ei ole. Muud poolte menetluskulud ei ole kohtule teada. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Ü.Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.