Nimetatud summa hulka kuulub ka tulumaksuosa, sest tulenevalt tulumaksuseadusest on elatiselt arvestatav tulumaksu tasumise kohustus elatise saajal ning elatise miinimummäära kehtestamisel on seadusandja arvestanud sellega, et see hõlmab ka elatiselt makstavat tulumaksuosa. Hageja jääb hagis esitatud nõude juurde ja palub kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista 2500 krooni kuus. KOHTU SEISUKOHT Kohus lahendab asja TsMS § 403 lg 1 alusel poolte nõusolekul kirjalikus menetluses seda kohtuistungil arutamata. Mõlemad pooled on avaldanud, et on nõus asja kirjaliku menetlusega. Kohus on seisukohal, et asjas tähtsust omavad asjaolud on piisavalt välja selgitatud ja asi on võimalik lahendada sisuliselt. Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, tutvunud poolte seisukohtade ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et pooltel on ühine alaealine tütar Bxxxxxxx Sxxxxxxxxx sündinud xxxxxxxxxx. a.(tl.6). Laps elab hageja juures. Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1 näeb ette, et 2 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kostjalt on hageja kasuks lapse ülalpidamiseks Jõgeva Maakohtu 02.11.2005. a otsusega tsiviilasjas nr 2-168-05 välja mõistetud elatis 1345 krooni kuus alates kohtuotsuse jõustumisest kuni lapse täisealiseks saamiseni (tl. 16-17). Hageja väitel ei ole kohtuotsusega kostjalt väljamõistetud elatis käesoleval ajal enam piisav. Lapse vajadused on oluliselt suurenenud. Perekonnaseaduse (
) § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni.
lg 6 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja selliste asjaolude esinemist ei ole tõendanud. Hageja on märkinud, et lapse vajadused on minimaalselt 5000 krooni kuus (toiduraha, kommunaalmaksud, riided-jalanõud, koolitarbed, hügieenitarbed, ravimid). Kostja ei ole hageja poolt märgitud kulusid ega nende suurust vaidlustanud. Kohus hindab hageja osutatud kulutusi lapsele (5000 krooni kuus) ja leiab, et peres, kus kasvab neli last, on ühele lapsele arvestatud kulutused 5000 krooni liialdatud. Seda esmalt seetõttu, et kulutusi saab teha vastavuses sissetulekutega. Kui hageja on avaldanud, et tema sissetulek on 5900 krooni kuus (pluss kostjalt saadav elatis 1345 krooni kuus), siis on ilmselge, et hagejal puudub tegelik võimalus teha kulutusi ühele lapsele 5000 krooni ulatuses kuus ja tegelikud kulud lapsele on väiksemad. Seega ei ole õige väita, et lapse ülalpidamiseks kulub 5000 krooni kuus. Teiseks on teada ja leidnud kinnitust ka vastavas Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud uurimuses, et kulutused ühe pereliikme, s.h. lapse kohta on seotud pereliikmete arvuga. See tähendab, et kulutused lapsele peres, kus kasvab üks laps, on suuremad kui peres, kus kasvavad mitu last. Ka näiteks eluasemekulud tuleb jagada iga lapse kohta eraldi. Kõiki neid asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud lugeda, et tavalise terve lapse ülalpidamiskulud kuus neljalapselises peres ulatuvad 5000 kroonini. Sellise kulumäära juures peaks hagejal olema lastele kulutada ca 20000 krooni kuus. See ei ole- eriti arvestades hageja enda sissetulekut- tõenäoline. Lähtudes
lg-st 4 on seadusandja määranud lapsele tehtavateks mõistlikeks kuludeks vähemalt miinimumpalga suuruse summa, millest pool jääb kummagi vanema kanda. Hageja poolt nõutav elatis ületab seadusega ettenähtud elatise miinimumi ja kohtule esitatud asjaolude hulgas ei ole ühtki, mis annaks alust lugeda, et kulutused poolte ühisele lapsele peaksid olema suuremad. Kohtuotsusega 02.11.2005. a kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatis, s.o 1345 krooni kuus on allapoole seadusega ettenähtud elatise alammäära ja kohtu hinnangul antud juhul siiski ebapiisav. Seega on elatise suurendamine põhjendatud.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kostja on isapuhkusel ja tema sissetulekuks on 17 843 krooni. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejaga ühisele lapsele veel kaks alaealist last: Txxxx Lxxxxxx sündinud xxxxxxxxxx. a (tl.14) ja Lxxxxxxx Lxxxxx, sündinud xxxxxxxxxx. a (tl.15). Hageja on töötu. Tema sissetulek moodustub riigi poolt saadavatest toetustest (peretoetus, töötutoetus ja toitjakaotuspension), kokku on igakuine sissetulek 5900 krooni. Sellele lisandub kostja poolt seni makstav elatis 1345 krooni kuus. Hageja ülalpidamisel on lisaks kostjaga ühisele lapsele veel kolm alaealist last: Mxxxxx Mxxxxxxx, sündinud xxxxxxxxxx. a (tl.7), RxxxxxxLxxxxx sündinud xxxxxxxxxx. a (tl.8) ja Lxxxx Lxxxx, sündinud xxxxxxxxxxx a (tl.7). Arvestades poolte sissetulekuid ja laste ülalpidamiskohustusi, on hageja varaline seisundi ilmselgelt kostja omast halvem. Samas tuleb arvestada ka sellega, et hageja teistele lastele tuleb elatist maksta nende laste isal. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks laps Bxxxxxxx ülalpidamiseks välja mõista elatis 3 seaduses sätestatud miinimummääras, s.o. 2175 krooni kuus. Kohus mõistab elatise
a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tulenevalt
lg-st 2 on kostjal lapse ülalpidamiskohustus ka lapse täisealiseks saamisel, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel.
lg 1 kohaselt mõistab kohus täisealisele isikule elatise vanemalt välja selle isiku enda nõudel, kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida. Kostja väitel võib tema varaline seisundi muutuda pärast isapuhkuse lõppemist ja tööle asumist. Kostja sõnul võib tema sissetulek olla tööle asudes oluliselt väiksem, s.o 8500 krooni kuus. Kohus märgib, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda vanemate varalise seisundi hindamisel reaalsest olukorrast. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus
MS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb hageja menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja ei ole oma menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ülle Raag Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.