2-09-8925/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Määruse tegemise aeg ja koht 20.märts 2009.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-09-8925 Asi K. S. hagi M. S. vastu vara tasaarveldamiseks elatise võlaga Menetlusosalised Hageja K. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx x-x xxxxxxx xxxxx xxxxxxx) Kostja: M. S. (isikukood 37405106510; elukoht xxx x-x xxxxxxx xxxxx xxxxxxx) Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Keelduda K. S. hagiavalduse menetlusse võtmisest.
2. Käesolev määrus viivitamatult avaldajale kätte toimetada, tagastades ühtlasi ka avalduse ning selle lisad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 10 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused K. S. on Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale 03.03.2009.a. esitanud hagiavalduse vara tasaarveldamiseks elatise võlaga ( hageja sõnastuses maksmata alimentide nõude osas). Hagiavalduse kohaselt pole kostja maksnud hagejale kohtuotsustega väljamõistetud elatist. Hageja soovib perekonnaseisuosakonnas lahutada poolte abielu. Ühisomandisse kuuluva korteriomandi osas taotleb hageja tasaarvestuse tegemist maksmata alimentide nõudega. Kohtu hinnangul hageja nõuet esitatud kujul ei ole võimalik menetleda. Hagiavalduses toodu võimaldab järeldada, et hageja sisuliselt soovib elatise sissenõude pöörata kostja osale poolte ühisvaraks olevast korteriomandist. Ühisvarale sissenõude ( sh ka elatise sissenõude) pööramine eeldab ühisvara jagamist. PkS §-s 18-1 on sätestatud, et kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Kuna hageja sissenõudjana on ühtlasi ka kostja abikaasa, võib ühisvara jagada ka PkS § 18 sätete alusel. PkS § 18 lg 3 kohaselt võivad abikaasad ühisvara jagada kokkuleppel ja lg 5 kohaselt vaidluse korral kohtus. Hagiavalduses puuduvad igasugused andmed selle kohta, kas poolte ühisvara on juba jagatud või kas kostja suhtes on üldse täitemenetlus algatatud. Kohtuotsuste sundtäitmine toimub täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kohtutäituril on täitemenetluse seadustikust tulenevalt õigus sissenõue pöörata võlgniku varale sh ka kinnisasjale. TsMS § 3 annab isikule õiguse pöörduda seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib hagiavalduse jätta menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kohtu hinnangul ei ole hagis esitatud nõudega võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada, mistõttu TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda. Esmalt tuleks hagejal kindlaks teha, kas ja mil määral kohtutäituril on võimalik sissenõue pöörata kostja lahusvarale ja seejärel otsustada ühisvara jagamise vajadus. Nagu kohus eespool on juba märkinud, võivad pooled ühisvara jagada kokkuleppel või vaidluse korral kohtus. Kuna K. S. hagi jääb eespooltoodud põhjusel menetlusse võtmata, ei pea kohus vajalikuks lahendada K. S. riigilõivu tasumisest vabastamise taotlust. Kohtunik Rita Kulberg 2