MS § 133lg. 1 ja 2, 139 lg. 2 p. 1, 367, 461 lg. 4 taotleb hageja võlgnevuse 48 567,19 krooni väljamõistmist kostjalt . Hageja taotleb ka viivise väljamõistmist kostjalt protsendina põhinõudest kuni krediidisumma täieliku tasumiseni ja protsendina tasumata intressilt kuni intressi tasumiseni.. Hageja taotleb kohtult ka menetluskulude jaotuse kinnitamist. KOSTJA SEISUKOHT Kostja hagile ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg. 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 13. 02. 2008.a. Kostjale tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:
1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Pooled on
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja on jätnud tagastamata krediidisumma 29 766,24 krooni, mistõttu hageja taotlus võla väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Intressivõlg hagi esitamise aja seisuga on 5426,70 krooni.
1) nõuda kohustuse täitmist; p. 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. lk 3
järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja võlg viivisena hagi esitamise aja seisuga on 6521 krooni. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt, mis kohtu hinnangul on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt kuni põhinõude täitmiseni protsendina, mis kohtu hinnangul on põhjendatud, kuna ei ole teada, millal kostja põhinõude täidab. Lisaks põhinõudele on hageja taotlenud viivise väljamõistmist protsendina tasumata intressidelt kuni intressivõla tasumiseni.
6 järgi viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Sellest tulenevalt jätab kohus selle nõude rahuldamata kui õiguslikult põhjendamatu. Üldtingimuste p. 6.3 järgi on kostja võtnud endale kohustuse tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel tasuda leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkel tagastamata krediidisummalt. Kuna lepingu ülesütlemise aja seisuga tagastamata krediidisumma oli 29 766,24 krooni, on leppetrahv sellelt 5953,25 krooni. Leppetrahvi väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Üldtingimuste p. 9.3 järgi on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist. Hageja kulud seoses võla sissenõudmisega summas 900 krooni kuuluvad väljamõistmisele kostjalt. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.