← Eesti

2-07-48318/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-07-48318 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2008.a. Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Kohtuistungi sekretär Kersti Särgava Tsiviilasi P. K.´e hagi Asja läbivaatamise kuupäev
  2. märts 2008.a. Kohtuistungil osalenud isikud Hageja RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada.
  4. Välja mõista kostjalt A. V. ´ilt IK xxxxxxxxxxx , elukoht Xxxxx xx, Xxxxxx, hageja P. K´e IK xxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxx x, Xxxxxx, arvelduskontole nr. xxxxxxxxx Hansapangas elatis xx. xxxxxxxxxx xxxx. a. sündinud tütar M. V.´i IK xxxxxxxxxxx ülalpidamiseks alates xx. xx. xxxx. a. kuni xx. xx. xxxx. a. üks tuhat (1000.-) krooni kuus ja alates xx.xx. xxxx. a. kaks tuhat (2000.-) krooni kuus kuni M. V´i täisealiseks saamiseni xx. xx. xxxx. a.
  5. Otsus elatise osas kuulub viivitamatule täitmisele.
  6. Välja mõista kostjalt A. V´ilt IK xxxxxxxxxx, riigilõiv üks tuhat (1000.-) krooni riigituludesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber
  7. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Edasikaebamise kord A. V.´i vastu elatise nõudes P. K. ja kostja A. V. ASJAOLUD Poolte kooselust on sündinud xx. xx. xxxx..a. tütar M. V, kes elab ema juures. Poolte suhted muutusid aastatega väljakannatamatuks ja kostja lahkus
  8. a. märtsist kodunt ning alates sellest ajast ei maksa ka tütre ülalpidamiseks enam elatist korralikult. Kuna mõlemad vanemad peavad võrdselt oma alaealisi lapsi ülal pidama ja kostja seda regulaarselt ei tee, on hageja pöördunud vastava avaldusega kohtusse. HAGEJA NÕUE Hageja teenib minimaalpalka ja ei suuda sellega üksi lapse ülalpidamisega hästi toime tulla. Pealegi on mõlemad vanemad kohustatud võrdselt oma alaealisi lapsi ülal pidama. Kuna kostja seda vabatahtlikult ei tee, soovib hageja tütrele kostjalt elatise välja mõistmist kohtu kaudu. Ta saab aru, et ka kostjal ei ole kerge ning seetõttu soovib ta piirduda suvel ainult 1000.- krooniga kuus ja alates lapse kooliminekust soovib saada 2000.- krooni kuus. KOSTJA ARVAMUS Kostja nõustub hagiga osaliselt. Ta tunnistab, et on kohustatud oma alaealist tütart ülal pidama kuid leiab, et praeguse palga juures ei ole ta võimeline nii palju kui hageja küsib, elatist maksma. Ta möönab siiski, et küsitud elatis on väga minimaalne ja ta on ilmselt kohustatud seda maksma. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, vaaginud kõiki poolte ütlusi ja esitatud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. xx. xx.xxxx. a. on poolte kooselust sündinud tütar M.i V., kes elab koos emaga ja kelle ülalpidamiseks ei ole isa alates
  9. a. märtsist regulaarselt elatist andnud. Ema teenib praegu minimaalset palka ja ka isa teenistus ei ületa miinimumi. Sellise sissetuleku korral on mõlemal võrdne võimalus oma lapse ülalpidamisse panustada. Kuna isa teenistus on väike, soovib ema piirduda isalt elatise nõudega 1000.krooni kuus kuni sügisese kooliminekuni ning sealt edasi 2000.- krooniga kuus, mis on alla miinimumi ega vaja isegi tõendamist. Isa vastuväited sellele ei ole millegagi põhjendatud ega vettpidavad. Ta on terve noor mees, kes peab suutma oma lapsele mingitki elatist pakkuma. Perekonnaseaduse § 60 lg. 1 sätestab, et mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning § 61 lg. 4 alusel ei tohi elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seetõttu ei ole kuidagi võimalik vähendada A. V. tema tütre ülalpidamiseks mõistetavat elatist alla hageja poolt küsitud minimaalsummat ning hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohtukulud tuleb panna kostja kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-dest 435; 438-442 ja 632 lg 1, rahuldab maakohus hagi osaliselt. Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.