lg 4, 168 lg 4 ja 1741 lg 1 alusel hagejalt välja mõista menetluskulud summas 11 210 krooni, kuna kostja oli kaasatud põhjendamatusse kohtumenetlusse. Kohtu seisukoht
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et hageja loobumine hagist kuulub vastuvõtmisele, kuna selle vastuvõtmist välistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole õigus (
Seega seoses hageja loobumisega hagist, kuulub menetlus asjas lõpetamisele. Kohus peab poolte nõusolekul menetluse lõpetamist võimalikuks kirjalikus menetluses, selleks kohtuistungit pidamata. Seoses kostja taotlusega menetluskulude hüvitamiseks märgib kohus järgmist.
lg 4 sätestab, et kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja on esitanud taotluse hagejalt menetluskulude so lepingulise esindajatasu summas 11 210 krooni väljamõistmiseks. Hageja ei ole kohtule oma seisukohta selle taotluse osas esitanud. Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (
lg 3).
lg 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu võib kohus menetlus lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Sel juhul annab kohus menetlusosalistele enne mõistliku võimaluse esitada oma menetluskulude nimekiri ja tõendid.
lg 1 ja 3 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja hagist loobumise põhjuseks ei ole antud asjas asjaolu, et kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega on kostjal õigus nõuda kohtukulude hüvitamist. 2
Kohtu hinnangul oli hageja eeldatavalt õigustatud saama antud asjas hagi rahuldamise korral vähemalt 50 000 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 4.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade §-le 1 on tsiviilasjas hinnaga kuni 50 000 krooni, maksimaalselt sissenõutavaks kuluks 25 000 krooni. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulu peab
Arvestades asja mahukust, kostja esindaja poolt nõude asjaoludega tutvumiseks, asjaolude täpsustamiseks, tõendite väljaselgitamiseks, kostja nõustamisele ja kirjalike vastuste koostamiseks vajalikku kulutatud tegelikku aega leiab kohus, et vajalikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks antud asjas on kostja nõutud 11 210 krooni, mis kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. R.Undrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.