← Eesti

2-07-12317/3

Tsiviilasi nr 2-07-12317 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Koopia Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Paluoja Otsuse tegemise aeg ja koht 20.juuni 2007 a Jõgeva Pargi 1 Tsiviilasja number 2-07-12317 Tsiviilasi DxxxxxxJxxxxxxx hagi Mxxxxx Jxxxxxxx vastu abielu lahutamise, lapse elukoha määramise ja lapsele elatise maksmise lõpetamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Dxxxxx Jxxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Mxxxxx Jxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 04. juuni 2007 RESOLUTSIOON Rahuldada Dxxxxx Jxxxxxxx hagi Mxxxxx Jxxxxxxx vastu abielu lahutamiseks. Lahutada Dxxxxx Jxxxxxxx( Kxxxxxxxx ja Mxxxxx Jxxxxxxx abielu, mis on sõlmitud 11.novembril 1988a. Valga rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr 249 abieluaktide raamatus. Jätta laps Karin Jürisson, isikukood 49103165715, Dagmar Jürissoni kasvatada. Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks kuulutamisega 20.juunil 2007a. kohtu kantselei kaudu Laps VxxxxxJxxxxxxx on poolte kokkuleppel Mxxxxx Jxxxxxxxx kasvatada. Valga Maakohtu otsuse 22.11.2005.a. tsiviilasjas nr . 2-414-05 täitmine lõpetada alates veebruarist 2006.a. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Tartu linna rahvastikutoimingute talitusele. Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 1

(3)Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja põhjendused Dxxxxx Jxxxxxxx on 28.03.2007a esitanud kohtule hagiavalduse Mxxxxx Jxxxxxxxx vastu abielu lahutamise, lapse elukoha määramise ja lapsele väljamõistetud elatusraha lõpetamise nõudes. Poolte abielu on registreeritud 11.novembril 1988a. Valga rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr 249 all abieluaktide raamatus. Poolte kooselust on sündinud 3 last: Mxxxx xxxxxxx( ik xxxxxxxxxxx), kes on käesoleval ajal täisealine; Vxxxx Jxxxxxxx( ik xxxxxxxxxxx) ja Kxxxx Jxxxxxxx( ik xxxxxxxxxxxxx Hageja väitel lõppes poolte faktiline kooselu 2003a augustist, mil hageja asus koos lastega elama üürikorterisse Valga linnas. Hageja ei näe põhjust abielu säilitada. Hagejal tekkinud alkoholiprobleemide tõttu kolisid pojad isa juurde tagasi, tütar jäi hageja juurde. Kuna hagejal tekkis 2004a septembris võimalus minna Soome tööle, ütles hageja 2004a oktoobris üürikorteri üles ja tütar Kxxxx asus samuti elama isa juurde. Hageja töötas Soomes 01.09.2004- 06.10.2004a. 2005a sai hageja Tööhõiveameti kaudu võimaluse õppida müüjaks ja töötas asendusmüüjana kuni põhikohaga töötaja naasmiseni. 03.10.2005a esitas Mxxxxx Jxxxxxxx kohtusse hagi hagejalt lastele elatise väljamõistmiseks, mille Valga Maakohus rahuldas 22.november 2005a nr 2-414- 05. Hageja väitel ta kohtuotsusest ei teadnud ja sai eelpool nimetatud otsuse kätte 06.jaanuar 2006a. 2006a elas ja töötas hageja Tartus. Kxxxx kolis hageja juurde ja asus Tartus õppima 2006a veebruaris. Juunis 2006a kolis hageja koos tütrega elama oma elukaaslase juurde Jõgevale, xxxxxxxxxxxxxxxxxx sai Jõgevale ka töökoha. Tütar Kxxxxxõpib Jõgeva ÜG 9 klassis. Lastetoetused laekusid alates 2004a kuni detsember 2006a Mxxxxx Jxxxxxxxx nimele, edasi laekus hageja avalduse alusel Kxxxxx lastetoetus hageja pangaarvele. Kohtuistungil 04.juunil jäi hageja oma nõuete juurde. Ta soovib abielu lahutada, määratleda KxxxxxJxxxxxxxx elukohaks hageja elukoht ja lõpetada elatusraha väljamõistmine Vxxxx Jxxxxxxxx osas alates märtsist 2007a, kuna kumbki vanematest kasvatab ühte alaealist last. Menetluse käik Kostja kohtule kirjalikult ei vastanud ja oma seisukohti ei esitanud. Kohtuistungil kostja Mxxxxx Jxxxxxxx nõustus hagiga. Ta ei ole küll eelmise kohtuotsuse alusel elatist saanud, kuid ei nõua ka, nagunii hagejal pole, millest maksta. Kostja sooviks varasema elatisenõude üldse tühistada. Vxxxx elab Põlva Maakonnas sugulaste juures, töötab talus, vahepeal oli ka Tallinnas kostja juures. Vxxxx Jxxxxxxx peab ka edaspidi jääma kostja kasvatada ja vastutusele. Kostja on valga Maakonda sisse kirjutatud, seal on tal xxxxx talu. Sinna on ka Vxxxx ja Mxxxx sisse kirjutatud. Kxxxx peab jääma ema juurde. Abielu tuleb lahutada, koos ei elata juba 4 aastat. Hageja kohtuistungil jäi oma nõuete juurde. Kxxxxx elukoht tuleb määrata hageja juurde. Mxxxx on 19-aastane, elatab ennast ise, saab stipendiumi, käib tööl. Elatisemaksmine kostjale tuleks lõpetada, kuna üks laps jääb hageja ja teine kostja juurde ja Kxxxx elab hageja juures veebruarist 2006.a.. Hagejal on uus elukaaslane ja soovib abielu lahutada. 2
(3)Kohtu seisukoht ja põhjendused Vaadanud läbi asja materjalid ja kuulanud ära pooled, leiab kohus, et abielu lahutamise nõue tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et Dxxxxx Jxxxxxxx ja Mxxxxx Jxxxxxxx abielu on registreeritud 11.novembril 1988a. Valga rajooni RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr 249 all abieluaktide raamatus(tl.13). Pooled käesolevaks ajaks enam koos ei ela, abielulised suhted on lõppenud 2003a. Abielust on sündinud kolm last. Tütar Kxxxx Jxxxxxxx on sündinud xxxxxxxxxxxxxxxxa ( tl 10), Vxxxx Jxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx. Poeg xxxxx Jxxxxxxx on käesolevaks ajaks täisealine. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel abielu lahutamise nõudes on Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2, mille kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Käesoleval juhtumil on pooled kinnitanud, et nende abielulised suhted, suhtlemine üldse ja omavahelised kontaktid on lõppenud aastaid tagasi. Kumbki pool on rajanud elu teisest poolest eraldi ja nad kooselu taastamist ei soovi. Hagejal on uus elukaaslane. Tulenevalt eeltoodust ei ole abielu jätkamine kohtu hinnangul võimalik ja abielu tuleb PKS § 29 lg 2 alusel lahutada. Pooltel ei ole vaidlust ka selle üle, kelle kasvatada jäävad alaealised lapsed: tütar Kxxxx jääb hageja kasvatada ja poeg Vxxxxxjääb kostja kasvatada. Seega on pooltel selles küsimuses saavutatud kokkulepe PkS § 51 kohaselt. Ehkki nõuet määrata Vxxxx Jxxxxxxxxxelukoht ei ole kohtule esitatud, lahendab kohus abielu lahutamisel lapsesse puutuva PkS § 29 lg.3 alusel. Pooled soovivad lõpetada elatise maksmise, mis on välja mõistetud kohtuotsusega 22.11.2005.a. Valga Maakohtu poolt, kuna kummagi vanema kasvatada jääb üks alaealine laps. PkS § 61 lg.9 järgi kui kummagi vanema juurde jääb nende laps, mõistab kohus elatise lapsele vanemalt, kellel on parem varaline seisund. Kumbki pool ei soovi elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, mistõttu kohus ei asu hindama vanemate varalist seisundit. Mxxxxx Jxxxxxxx on avaldanud, et ta ei soovi Valga Maakohtu otsuse täitmist elatise saamiseks. Seetõttu kohus fikseerib kohtuotsuses, et Valga Maakohtu otsuse täitmine tuleb lõpetada. Vastavalt PKS § 30 p-le 3 lõpeb poolte abielu käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kooskõlas PKS § 29 lg-ga 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus abielulahutuse nõudega seotud poolte menetluskulud nende endi kanda. Arvestades pooltevahelist suhet seoses elatise varasema väljamõistmisega ei pea kohus põhjendatuks määrata riigilõivu kandmist solidaarselt vastavalt hageja taotletule. Kohus lähtus otsuse tegemisel TsMS § 164 lg 1, § 450 lg 1; PKS § 29 lg 2 lg 5, § 30 p 3, § 31, § 51 § 61 lg.9. Kohtunik Ü.Raag / allkiri / Koopia õige. Kohtunik : 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.