lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tulenevalt
Riigilõiv on
lg 2 alusel üheks kohtukuluks, kohtuväliseks kuluks on
Hageja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks, milles taotleb jätta kostja kanda hageja menetluskulud: hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ning hageja õigusabikulud 586,04 krooni (s.o. 17% hagi rahuldatud osast, millele lisandub käibemaks 18%). Hageja poolt on 02.03.2007.a tasutud riigilõivu 250 krooni (konto väljavõte tl.37). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks kohtukuluna väljamõistmisele. Hageja õigusabikulud on 586,04 krooni tulenevalt AS EMT kinnituskirjast (tl.38), mille kohaselt peab hageja tasuma oma esindajale - Lindorff Eesti AS-ile õigusabiteenuse osutamise eest 17% hagi rahuldatud osalt.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et avaldused on kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja Lindorff Eesti AS töötaja kaudu.
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a. määrusega nr 306, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 5000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 2500 krooni. Käesoleva tsiviilasja hind on
§-st 133 lg 1 tulenevalt 1461,22 krooni. Seega jääb hageja nõutav lepingulise esindaja kulu lubatud piirmäära sisse. Kostjalt tuleb hageja lepingulise esindaja kulu katteks välja mõista 586,04 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja krooni (250 + 586,04). menetluskulude katteks väljamõistmisele seega 836,04
Tulenevalt
§-st 467 lg 5 kuulub kohtumäärus viivitamatult täitmisele. Kuna käesoleva määruse peale ei ole võimalik esitada määruskaebust
lg 2 kohaselt ning see jõustub
lg 3 alusel menetlusosalistele kättetoimetamisest, siis peab kohus otstarbekaks kostjale määruse vabatahtlikuks täitmiseks kindla tähtaja andmist alates määruse kättetoimetamisest. Epp Tombak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.