Tsiviilasi nr 2-18-12265 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Valga kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 20.04.2020, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-12265 Tsivi

§ 153

lg 1 p 2) Nõude esitaja Finants Inkasso OÜ (Registrikood 12319971) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Aktiva Finants OÜ (Registrikood 10746479) Aktiva Finants OÜ (Registrikood 10746479) Aktiva Finants OÜ (Registrikood 10746479) Kokku Nõude suurus eurodes 2 748.00 eurot 460.39 eurot 221.90 eurot 222.55 eurot 11 612.36 eurot 15265.20 eurot Jaotis 18,002% 3,016% 1,453% 1,458% 76,071% 100% Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. 3. Txxxx Mxxxxmaksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, 1 § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

1. Vabastada Mart Sikut Txxxx Mxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
2. Määrata pankrotihaldur Marti Sikuti tasuks 528 eurot, sh käibemaks summas 88 eurot. Kinnitada pankrotihalduri Mart Sikuti poolt oma ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 47,60 eurot, sh käibemaks summas 7,
3. Kokku tasu ja kulud 575,60 eurot, sh käibemaks. 5.
4. Anda võlgnikule Txxxx Mxxxxmenetlusabi ja määrata, et pankrotihalduri tasu ja kulud summas 476,40 eurot, sh käibemaks, hüvitada riigi vahenditest menetlusabi korras. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Mart Sikuti pankrotihalduri tasu ja kulude katteks riigi vahenditest 476,40 eurot Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le (Registrikood 10249999, KMKR EE100234857, Tartu t. 8 Viljandi, arvelduskonto nr. (IBAN) EE691010220061887016 SEB Pank). 5.
5. Halduri tasu summas 51,60 eurot, sh käibemaks summas 8,60 eurot, ning halduri kulutuste osas summas 47,60 eurot, sh käibemaks summas 7,93 ehk kokku 99,2 eurot ulatuses jätta pankrotivara kanda.
6. Algatada Txxxx Mxxxx(pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Määrata Txxxx Mxxxxusaldusisikuks Axxxxx Mxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond, tel xxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxxxe).
2. Usaldusisikul kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, Txxxx Mxxxx igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole. Txxxx Mxxxxx tuleb eraldada igakuuliselt võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Igakuiselt eraldatav summa ei tohi olla väiksem kui 15 eurot. Eraldis kanda teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10.aprillil).
3. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta (

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada 30.10.2020, järgnev 30.04.2021, jne. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta 10.aprillil) võlausaldajatele väljamakseid. 10. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku 2 nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 11. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määrusele peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

§ 164

lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja

§ 171

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas

§ 162lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Txxxx Mxxxxesitas 16.08.2018 kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Maakohtu 02.11.2018 kohtumäärusega kuulutati välja Txxxx Mxxxxpankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Mart Sikuti. 21.11.2018 toimus Txxxx Mxxx (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate esimene üldkoosolek. Txxxx Mxxx (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolekud toimusid 28.03.2019.a. ja 02.09.2019.a. Pankrotihaldur esitas 09.01.2020 kohtule jaotusettepaneku ja taotluse selle kinnitamiseks. Jaotusettepanek kinnitati kohtu määrusega 20.01.2020. Txxxx Mxxx on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotiavalduses koos kinnitusega, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. 20.03.2020 esitas haldur kohtule taotluse, milles palub 1. Avaldada väljaandes “Ametlikud teadaanded” teade, et Txxxx Mxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus lõpetatakse

§158

lg 4 alusel seoses raugemisega, kui kohtu deposiiti ei maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa. Haldur on arvamusel, et kohtu deposiiti makstav summa võiks olla minimaalselt üks tuhat (1 000) eurot. 2. Juhul, kui keegi kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratavat summat ei tasu, palub ajutine haldur lõpetada Txxxx Mxxxxx(isikukood: xxxxxxxxxxxx pankrotimenetlus

§158

lg 4 alusel seoses raugemisega ning vabastada pankrotihaldur Mart Sikut Txxxx Mxxxx pankrotihalduri kohustustest. 3. Määrata pankrotihaldurile tasu oma ülesannete täitmise eest vastavalt

§ 23

lg 1, lg 2, lg 3, lg 6 ja §65 lg 11 ja hüvitis ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks vastavalt

§66lg 1.

Lähtudes

§23

lg 3, lg 6; §65 lg 11 palun määrata Txxxx Mxxxx halduri tasu summas 440 eurot + käibemaks 88 eurot, kokku 528 eurot (5,5 tundi *80 eurot + käibemaks) ja kulutuste hüvitamine summas 39.67 eurot + käibemaks 7.93 eurot (transpordi- ja bürookulud), kokku 47.60 eurot Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le (Registrikood 10249999, KMKR EE100234857, Tartu t. 8 Viljandi, arvelduskonto nr. (IBAN) EE691010220061887016 SEB Pank), sealhulgas palun määrata halduri tasu osaliseks 3 hüvitamiseks riigi vahenditest kolmsada üheksakümmend seitse

§ 158alusel.

09.04.2020 esitas haldur kohtule töötundide ning kulude arvestuse. ARUANNE Üldinfo ja menetluse käik Txxxx Mxxxxon Tartu Maakohtule 16.08.2018.a. esitanud pankrotiavalduse, arvestades võlgniku majanduslikku olukorda on kohus otsustanud

§ 15lg 2 alusel pankroti välja kuulutada ilma ajutist haldurit nimetamata.

Tartu Maakohtu määrusega ts asjas nr 2-18-12265 on 02.11.2018.a. välja kuulutatud Txxxx Mxxxxx pankrot, pankrotihalduriks nimetati Mart Sikut. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 21.11.2018.a., seal loeti haldur kinnitatuks ja otsustati mitte valida pankrotitoimkonda. Nõuete kaitsmise koosolekud toimusid 28.03.2019.a. ja 02.09.2019.a., koosolekutel vastuväiteid ei esitatud ja nõuded loeti tunnustatuks. Kohtuvaidlusi nõuete üle ei ole. Jaotusettepanek on koostatud 17.12.2019.a. ja kohtu poolt kinnitatud 20.01.2020.a. Halduri tegevus pankrotivara valitsemisel Haldur on esitanud Maksu- ja Tolliametile taotlused enammakstud tulumaksu tagastamiseks, suhelnud võlgniku ja võlausaldajate esindajatega, teinud päringuid, läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, koostanud jaotusettepaneku ja esitanud kohtule kinnitamiseks, koostanud kohtule aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega. Nõuded 1. Taavi Mummi pankrotihaldurile on esitatud 5 nõuet. II järk Nõude esitaja Nõude suurus eurodes Finants Inkasso OÜ (Registrikood 12319971) 2 748.00 eurot Esitamise aeg Rahuldamise järk 07.11.2018 II Jaotis 17,562% 4 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 842.40 eurot Aktiva Finants OÜ (Registrikood 10746479) 221.90 eurot Aktiva Finants OÜ (Registrikood 10746479) 222.55 eurot Aktiva Finants OÜ (Registrikood 10746479) 11 612.36 eurot Kokku 15647.21 eurot 21.11.2018 II 02.01.2019 II 02.01.2019 II 02.01.2019 II 5,384% 1,418% 1,422% 74,214% 100% Haldurile esitatud nõudeid kokku: 15647.21 eurot. Nõuete kaitsmise koosolekud toimusid 28.03.2019.a. ja 02.09.2019.a., koosolekutel vastuväiteid ei esitatud ja nõuded loeti tunnustatuks. Kohtuvaidlusi nõuete üle ei ole. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas haldurile 09.12.2019.a. tasaarvestuse avalduse

§99lg 1 alusel, millega tasaarvestas nõude summas 382.01 eurot.

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõude suurus on peale tasaarvestust 460.39 eurot. Nõuded ja jaotised peale tasaarvestust II järk Nõude esitaja Nõude suurus eurodes Finants Inkasso OÜ (Registrikood 12319971) 2 748.00 eurot Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 460.39 eurot Aktiva Finants OÜ (Registrikood 10746479) 221.90 eurot Aktiva Finants OÜ (Registrikood 10746479) 222.55 eurot Aktiva Finants OÜ (Registrikood 10746479) 11 612.36 eurot Kokku 15265.20 eurot Esitamise aeg Rahuldamise järk 07.11.2018 II 21.11.2018 II 02.01.2019 II 02.01.2019 II 02.01.2019 II Jaotis 18,002% 3,016% 1,453% 1,458% 76,071% 100% Laekumised pankrotivarasse Txxxx Mxxxxx pankrotivara koosseisu on laekunud Maksu- ja Tolliametilt tulumaksu tagastust kokku 99.20 eurot, muud laekumised puuduvad. 5 Müümata pankrotivara ei ole, halduril puuduvad andmed teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Arvestades pankrotivõlgniku varalist seisundit ning asjaolusid, et tema sissetulekud jäävad allapoole Täitemenetluse seadustiku §132 lg 1 sätestatud piirmäära, elatusmiinimum on temal (tal on 1 ülalpeetav) 416.03 eurot (221.36 + 1/3 * 584), millest ei saa mitte mingisuguseid kinnipidamisi teha, samuti seda, et tema terviseseisund teeb küsitavaks töötamise (puuduv töövõime ja raske puue), on halduri hinnangul vähetõenäoline, et pankrotivarasse laekub täiendavaid rahalisi vahendeid. Txxxx Mxxx on saanud töövõimetoetust 2019.a. summas 413.70-427.49 eurot/kuus. Töövõimetoetus on Txxxx Mxxxxxx määratud kuni 13.06.2023.a. Pankrotivarast tehtud väljamaksed Txxxx Mxxxx pankrotimenetluses ei ole mitte mingisuguseid väljamakseid tehtud ( sh

§ 146lg.1 nimetatud väljamakseid ega väljamakseid jaotiste alusel).

Pankrotivara koosseisus on aruande koostamise aja seisuga rahalisi vahendeid 99.20 eurot. Võlausaldajate poolt saamatajäänud raha (tunnustatud nõude osa, mille ulatuses pole võlausaldaja raha saanud) II järk – Muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§153

lg 1 p 2) Nõude esitaja Nõude suurus eurodes Finants Inkasso OÜ (Registrikood 12319971) 2 748.00 eurot Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 460.39 eurot Aktiva Finants OÜ (Registrikood 10746479) 221.90 eurot Aktiva Finants OÜ (Registrikood 10746479) 222.55 eurot Aktiva Finants OÜ (Registrikood 10746479) 11 612.36 eurot Kokku 15265.20 eurot Andmed hagide ja kohtukulude kohta Txxxx Mxxxx pankrotimenetluses pole hagisid esitatud, samuti pole halduril kavatsust hagisid esitada, kohtukulud puuduvad. Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkepõhjuste kohta Halduri arvates on maksejõuetuse tekkepõhjuseks muud asjaolud

§22

lg 5 ja §162 lg 3 tähenduses: eelkõige läbimõtlematu kiirlaenude, järelmaksude jm tagatiseta lühiajaliste võlakohustuste võtmine võlgniku poolt, arvestamata nende kulukust ja hilisemat koormavust. Txxxx Mxxxx makseraskusi süvendavaks asjaoluks on ka tema terviseseisund (puuduv töövõime), mis teeb küsitavaks tema töötamise. Txxxx Mxxx ei ole 2019.a. töötanud. 6 Kohustustest vabastamine menetluse algatamine Võlgnik on kohtule esitanud taotluse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt

§ 169

, § 170 võidakse võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastav avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks. Vastavalt

§ 173lg 1 on võlgnikul kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul on võlgnevused kolme

§ 158lg 4 mõttes.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja Txxxx Mxxxxmaksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Txxxx Mxxxxei suutnud oma kohustusi laenuandjate ees täita. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Txxxx Mxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Mart Sikut pankrotihalduri kohustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 16.08.2018 esitas võlgnik Txxxx Mxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Txxxx Mxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt

§ 175

lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 7 Kohus rahuldab Txxxx Mxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173

sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Halduri aruande kohaselt on võlgniku abikaasa Axxxxx Mxxxxesitanud nõusoleku usaldusisiku määramiseks. 20.04.2020 toimus istung, kus kohus kuulas ära võlgniku ning usaldusisiku kandidaadi. Võlgnik kinnitas, et ta on valmis täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Axxxxx Mxxx on kursis usaldusisiku kohustustega, lubab neid täita. Kohus leiab, et Axxxxx Mxxxxtuleb nimetada Txxxx Mxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Axxxxx Mxxxxxnimetamise usaldusisikuks.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused.

Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid ja kõigi pangakontode väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta kaks korda aastas, esimene aruanne tuleb esitada 30.oktoobril

1. a., järgmine aruanne 30.04.
2. Usaldusisikul lasub kohustus kontrollida võlgniku arveldusarvetele laekuvaid summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
3. aprillil väljamakseid võlausaldajatele võrdeliselt käesolevas määruses kajastatud jaotiste suhtarvuga. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud 8 võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Txxxx Mxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusamet) teatama.

§ 173lg 4 järgi, Pank

S § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (Txxxx Mxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10. aprillil).

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud Pankrotihaldur on esitanud taotluse pankrotihalduri tasu kohta. Halduri ajakulu on 09.04.2020 täienduste kohaselt olnud järgmine:

1. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimine – 0,5h;
2. Nõuete läbivaatamine, läbirääkimised võlausaldajate esindajatega, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine, jaotusettepaneku koostamine – 1,5h;
3. Tegevus pankrotimenetluse ajal (võlgniku nõustamine, suhtlus Eesti Töötukassaga, päringute tegemine, läbirääkimised Maksu-ja Tolliameti ja teiste võlausaldajate esindajatega)– 2,0h;
4. Pankrotimenetluse lõpetamisega seonduva aruande (raugemisaruande) koostamine – 1,5 h. Ajakulu kokku: 5,5h. Arvestades tunnitasu hinnaga 80eur/h on halduri tasu 440 eurot + käibemaks 20% 88 eurot, kokku 528 eurot. Tehtud kulutused: Transpordikulud: Viljandi-Valga 80km* 0,3 eur/km – 24 eurot + käibemaks 20% 4,80 eurot, kokku 28,40 eurot; Bürookulud 16 eurot + käibemaks 20% 3,20 eurot, kokku 19,20 eurot. 9 Kokku kulutused 47,60 eurot. Haldur on tasu aluseks võtnud tunnitöö arvestuse. Kokku on pankrotihaldur teostanud pankrotimenetluses ülesandeid 5,5 tunni ulatuses. Pankrotihalduri tunnitasu suuruseks on 80 eurot. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 440 eurot, millele lisandub käibemaks summas 88 eurot, kokku 528 eurot.

§ 65

lg 11 sätestab: kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 150

lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 150

lg 4 sätestab: pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Lähtudes eeltoodust, määrab kohus halduri tasu vastavalt esitatud taotlusele. Määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 528 eurot, sh käibemaks summas 88 eurot. Pankrotihaldur taotleb halduri poolt tehtud vajalike kulude kinnitamist summas 39,67 eurot, millele lisandub käibemaks summas 7,93 eurot, kokku 47,60 eurot. Pankrotihalduri kulud seonduvad büroo kasutamise ja haldamisega ning transpordikuludega. Kohus kinnitab pankrotihalduri vajalikud kulud summas 47,60 eurot, sh käibemaks summas 7,93. Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu ja kulude kandmiseks riigi vahenditest 476,40 euro ulatuses (sh käibemaks). Ülejäänud osas, so halduri tasu summas 43 eurot, millele lisandub käibemaks summas 8,60 eurot, kokku 51,60 eurot, ning halduri kulutuste osas summas 39,67 eurot, millele lisandub käibemaks summas 7,93, kokku 47,60 eurot, ehk kokku 99,2 eurot ulatuses, taotleb haldur tasu ja kulude hüvitamist pankrotivara arvelt. Pankrotihalduri menetlusabi taotlus tuleb rahuldada ja riigi vahenditest välja maksta 476,40 eurot Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le (Registrikood 10249999, KMKR EE100234857, Tartu t. 8 Viljandi, arvelduskonto nr. (IBAN) EE691010220061887016 SEB Pank). Halduri tasu ja kulud kogusummas 99,20 eurot jätta pankrotivara kanda. Käesoleva otsuse tegemisel on kohus lähtunud

§-dest 31 lg 1, lg 2, 158, 162 lg 2, lg 3, 169, 170, 172, 173. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 10