← Eesti

2-10-16846/3

Obsah (7)§ 187§ 407§ 367§ 162§ 173§ 174§ 468

2-10-16846 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 23. august 2010.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-10-16846 Tsivi

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 08.04.2010.a. esitas AS Holostovi Kinnisvarahaldus (endine ärinimi enne ühinemislepingu sõlmimist Saare Finants AS) maakohtule hagi ˇÜ V vastu 32 544.55 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Saare Finants AS ja ˇÜ V 08.01.2008.a. laenulepingu nr 3866, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 35 415 krooni, intressimääraga 24 % laenusummalt aastas, laenu- ja intressi tagastamise lõpptähtpäevaga 05.01.2011.a. s.o 44 kuud. Lepingu p.2.1.1 kohaselt kohustus kostja maksma laenu- ja intressisummat hagejale iga kuu

  1. kuupäeval laenu põhimakset 983.75 krooni ja intressi 708.30 kr kuus, kokku 1692.05 krooni. Kostja avaldas kolmel korral soovi maksepuhkuseks: 31.07.2008 kolmeks kuuks, 17.10.2008.a. kaheks kuuks ja 05.05.2009.a. kolmeks kuuks. Taotlused rahuldati ja sõlmiti laenulepingute lisad nr. 2, 3 ja
  2. Laenu- ja intresside tagasimakseaeg pikenes seega
  3. septembrini 2011.a. Kostja tasus makseid 2008.a.-2009.a. kaheksateistkümnel korral summas 21 461.25 krooni. Lepingu p. 4 kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hagejale vastavalt 1% päevas tähtajaks tasumata maksete summalt. Hageja on kostjale saatnud võlanõudeid, kuid kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Eeltoodu alusel võlgneb kostja hagejale laenu põhiosa 25 577.50 krooni ja intressi 6967.05 krooni. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega, kui ilmnevad

§ 407

lg 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asi lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Eeltoodu ja võlaõiguseaduse (edaspidi VÕS) §-dest 8 lg 2, 76 lg 1, 94, 100, 101 lg 1 p 1, 3 ja 6, 108 lg 1, 396 lg 1, 397 lg 1,

§ 407

lg 1, 133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja lg 2, 139, 162 lg 1, 173 lg 1 ja lg 3, 1741 lg 1 ja lg 3, 339, 340, 363 ning riigilõivuseaduse § 3 lg 1 ja 2 p 1 ja § 33 palub hageja: 1) välja mõista kostjalt ˇÜ Vlt hageja AS Holostovi Kinnisvarahaldus kasuks võlgnevus summas 32 544.55 krooni, mis kanda hageja arvelduskontole nr 221012968029 AS Swedbank. 2 2-10-16846 2) Kõik menetluskulud s.o hageja poolt tasutud riigilõiv 7500 krooni jätta kostja tasuda. Kostjal tasuda hageja menetluskulu hageja AS Holostovi Kinnisvarahaldus arvelduskontole nr 221012968029 AS Swedbank. 3) Välja mõista kostjalt ˇÜ Vlt hageja AS Holostovi Kinnisvarahaldus kasuks viivis protsendina laenu põhinõudest (25 577.50 krooni) alates hagi esitamisest (08.04.2010) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras päevas. KOSTJA SEISUKOHT Kostja on hagimaterjalid isiklikult 04.05.2010.a. kätte saanud, kuid ta ei ole kohtule vastanud /t.l 30-31, 33/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltelt täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p. 1, 4 ja 6 võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, öelda lepingu üles, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja alati nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustab sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama. VÕS § 937 lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud. Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 04.05.2010.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 29-31/. Kostja on hagimaterjalid isiklikult 04.05.2010.a. kätte saanud /t.l. 33/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja

§ 407lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, 76 lg 1, 94 lg 1, 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, 396 lg 1, 397 lg 1 ja

§ 367alusel nõuda kostjalt põhivõla, intressi ja viivise tasumist.

Menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud s.o riigilõivu 7500 krooni /t.l 27, 28/. 3 2-10-16846

§ 162

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud s.o riigilõiv 7500 krooni.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kristel Pedassaar kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.