) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seadus ei sätesta töövõtulepingule kohustuslikku vormi, seega võib nimetatud lepingu sõlmida ka suuliselt.
lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
lg 1 ja lg 2 p 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele, eelkõige peavad tööl olema kokkulepitud omadused. Töö mittevastamisel lepingutingimustele vastutab selle eest töötaja (
Tellijal on igal ajal õigus töövõtuleping üles öelda, millisel juhul on töövõtja õigus tasu saada, kuid selline tasu saamise õigus ei kehti olukorras, kus töövõtja on lepingut rikkunud (
Kohus on seisukohal, et antud asjas on tunnistajate kokkulangevate ütlustega tuvastatud, et: 1) J. U. kui tellija ja kostja kui töövõtja vahel lepiti kokku N. 25 T. asuva maja teise korruse siseviimistlustööde tegemises pärast esimesel korrusel korrektselt teostatud töid, kusjuures tööde hinnaks oli 90 EEK m2 kohta (J. U., M. L., J. P. ütlused). Tasutud summad ehk 12 000 EEK (vt järgmine punkt) on ligilähedased kogu II korruse töödeldava pinna suuruse (mida kostja ei ole vaidlustanud) ja ruutmeetri hinna korrutisega. 3
U. oli õigus nõuda ettemaksuna tasutud summade – 12 000 krooni ehk 766.94 euro tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel vastavalt
Samuti oli J. U. õigus nõuda viivist tagastamata summalt seaduses sätestatud määras ehk vastavalt
lg 1 teisele lausele 7% + Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär. Viivise arvutusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud ning vastavalt TsMS § 367 sätetele on hagejal õigus oma viivise nõue esitada ka selliselt, et kohus mõistaks välja viivise kindla summana kuni hagi esitamiseni ja sealt edasi eelnimetatud valemi ehk seaduse alusel. Luku südamiku vahetusega seotud kulud, mida kinnitab esitatud kviitung, tuleb kostjalt välja mõista
lg 3 alusel, sest võõra isiku valdusesse jäänud lukuvõtme puhul tuleb pidada mõistlikuks luku vahetamist, vältimaks tulevikus tekkida võivaid veelgi suuremaid kahjusid. Kostja ise J. U. tema valduses olnud võtit ei tagastanud (ütlused). Seega rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja jätab menetluskulud kostja kanda, v.a hageja poolt enamtasutud riigilõivu osas (hageja vähendas menetluse käigus oma nõuet), millist summat (1000 EEK ehk 63.91 EUR) on hageja õigustatud tagasi saama vastavasisulise taotluse esitamisega TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Toomas Talviste Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.