← Eesti

2-09-58074/25

Obsah (7)§ 637§ 641§ 642§ 655§ 1028§ 113§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 15. august 2011.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja k

) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seadus ei sätesta töövõtulepingule kohustuslikku vormi, seega võib nimetatud lepingu sõlmida ka suuliselt.

§ 637

lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 641

lg 1 ja lg 2 p 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele, eelkõige peavad tööl olema kokkulepitud omadused. Töö mittevastamisel lepingutingimustele vastutab selle eest töötaja (

§ 642lg 1).

Tellijal on igal ajal õigus töövõtuleping üles öelda, millisel juhul on töövõtja õigus tasu saada, kuid selline tasu saamise õigus ei kehti olukorras, kus töövõtja on lepingut rikkunud (

§ 655lg 1 ja 2).

Kohus on seisukohal, et antud asjas on tunnistajate kokkulangevate ütlustega tuvastatud, et: 1) J. U. kui tellija ja kostja kui töövõtja vahel lepiti kokku N. 25 T. asuva maja teise korruse siseviimistlustööde tegemises pärast esimesel korrusel korrektselt teostatud töid, kusjuures tööde hinnaks oli 90 EEK m2 kohta (J. U., M. L., J. P. ütlused). Tasutud summad ehk 12 000 EEK (vt järgmine punkt) on ligilähedased kogu II korruse töödeldava pinna suuruse (mida kostja ei ole vaidlustanud) ja ruutmeetri hinna korrutisega. 3

(4)Tsiviilasi nr 2-09-58074 2) J. U. andis kostjale sularahas ettemaksuna (usaldades kostjat varasema töö kvaliteedi põhjal) nimetatud tööde tegemise tasuna 20.07.2008.a 3000 EEK, 24.10.2008.a 5000 EEK ja 07.11.2008.a 2000 EEK, millele lisandus kostja palvel 04.02.2009.a 2000 EEK ülekandega kostja tütre E. L. kontole (J. U., M. L., J. P. ja H. R. ütlused). Ülekanne võõra isiku kontole on hageja väidete valguses usutav just tema poolt esiletoodud põhjustel, sest tellija veel uskus, et kostja asub täitma oma lubadust tööd teostada. Lepingulise suhte puudumisel ei ole seletatav vastava ülekande tegemine; 3) Tegelikkuses ei teostanud kostja II korrusel sisuliselt mingeid töid ja vähene tehtu tuli üle teha (J. U., M. L. ja J. P. ütlused). J. U. üritas lepingut kevadel 2009.a veel jätkata ja mitte üles öelda ja palus kostjal tema valduses olevad elamu võtmed isiklikult tagastada (A. T. ütlused), et arutada tegemata tööde üle. Ebaõnnestunud üritused kostjaga kontakti saada viisid selleni, et J. U. lasi kogu töö teha teisel isikul. Eelnevast lähtuvalt on hageja nõue põhjendatud ja tõendatud. J. U. on lepingu üles öelnud, misjärel on kostjal ära langenud senine lepinguline alus töö eest tasu saamiseks vastavalt

§ 655lg 2 ning J.

U. oli õigus nõuda ettemaksuna tasutud summade – 12 000 krooni ehk 766.94 euro tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel vastavalt

§ 1028lõikele 1.

Samuti oli J. U. õigus nõuda viivist tagastamata summalt seaduses sätestatud määras ehk vastavalt

§ 113

lg 1 teisele lausele 7% + Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär. Viivise arvutusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud ning vastavalt TsMS § 367 sätetele on hagejal õigus oma viivise nõue esitada ka selliselt, et kohus mõistaks välja viivise kindla summana kuni hagi esitamiseni ja sealt edasi eelnimetatud valemi ehk seaduse alusel. Luku südamiku vahetusega seotud kulud, mida kinnitab esitatud kviitung, tuleb kostjalt välja mõista

§ 128

lg 3 alusel, sest võõra isiku valdusesse jäänud lukuvõtme puhul tuleb pidada mõistlikuks luku vahetamist, vältimaks tulevikus tekkida võivaid veelgi suuremaid kahjusid. Kostja ise J. U. tema valduses olnud võtit ei tagastanud (ütlused). Seega rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja jätab menetluskulud kostja kanda, v.a hageja poolt enamtasutud riigilõivu osas (hageja vähendas menetluse käigus oma nõuet), millist summat (1000 EEK ehk 63.91 EUR) on hageja õigustatud tagasi saama vastavasisulise taotluse esitamisega TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Toomas Talviste Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.