2-10-15544/7

2-10-15544 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2011. a Põlva Tsiviilasja number 2-10-15544 Tsiviilasi T. R. lapse – K. R. määramiseks Menetlusosalised 1. Avaldaja – T. R. : xxxxxxxxxxxx: xxxxxx, xxxxxx xxx xx-

1. x)2. Asjast puudutatud isikud: 2.1 K. R. : xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx, xxxxxxx xx-
2. x)2.2 N. M. : xxxxxxxxxxxx: xxxxxx, xxxxxxx xxx) 2.3 xxxxxx V. – (registrikood: xxxxxxxx, asukoht: xxxxxx, xxxxx ) Menetlustoiming Avalduse läbi vaatamata jätmine Kirjalik eelmenetlus 1. juuli 2011. a Resolutsioon 1. Jätta T. R. lapse – K. R. määramiseks läbi vaatamata. 2. Jätta menetluskulud T. R. . Määrus tehakse avalikult teatavaks Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantselei kaudu 01.07.2011. a kell 10. Määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 2-10-15544 Asjaolud ning avalduse sisu Tartu Maakohtu 08.07.2010. a määrusega võeti menetlusse T. R. ) avaldus lapse hooldusõiguse määramiseks. Avalduse (tl 2) kohaselt elab avaldaja poeg – K. R. (N. M. ) juures. Ta on maksnud lapsele elatusraha oma võimaluste piires. Kuna N. M. suuda last kasvatada avaldaja poolt makstud rahaga, siis soovib avaldaja lapse elukoha määramist enda juurde. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 sätestab muu hulgas, et hagita menetluses lahendatakse lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad). TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesolevas avalduses nõuab avaldaja, et poeg K. R. määraks kohus tema elukoha. Antud avaldusega ei ole nõustunud N. M. 11). Ka xxxxxx V. .xx.xxxx. a arvamuses (tl 14) leitakse, et lapse elukoha määramine avaldaja juurde ei ole põhjendatud, sest viimasel puudub kogemus lapse kasvatamiseks ning isa ja laps on teineteisest praktiliselt võõrdunud. Riigikohus on 07.06.2011. a kohtuotsuse (asjas nr 3-2-1-45-11) p-s 23 asunud seisukohale, et 1. juulil 2010 jõustunud perekonnaseaduse järgi ei saa vanem esitada enam kohtule lapse elukoha määramise nõuet ja kohus ei saa sellist nõuet ka rahuldada. Selle asemel saab vanem nõuda hooldusõiguse täielikku või osalist, sh otsustusõiguse üleandmist ning kohus saab ülalmärgitu kohaselt otsustada üksnes vanemate hooldusõiguse üle või kohaldada abinõusid lapse heaolu tagamiseks. Arvestades asjaolu, et käesolevas avalduses ei ole avaldaja nõudnud lapse emalt hooldusõiguse äravõtmist ega selle täielikku või osalist lõpetamist, sealhulgas konkreetse otsustusõiguse üleandmist, siis leiab kohus, et antud avaldusega ei ole avaldajal võimalik saavutada taotletavat eesmärki (lapse elukoha määramist enda juurde) ning see tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Eeltoodu ei võta avaldajalt ära uue avalduse lapse hooldusõiguse määramise – kohtule esitamise õigust. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda TsMS § 168 lg-s 2 sätestatud analoogia alusel. Kuna esitatud avaldus jääb läbi vaatamata, siis on avaldajal õigus taotleda maakohtult tasutud riigilõivu (200 krooni – 12,78 euro) tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel Riigilõivuseaduse § 12 kohaselt kirjaliku taotlusega. 2