Obsah (4)

§153§ 106§ 107§ 117

lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 29. 03. 2011.a. Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-10-15129 Hagi ese M Si

§153

g 1 p 1 kohaselt pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse esmajärjekorras pandiga tagatud tunnustatud nõuded. Arvestades seda, et FIE I Mele (pankrotis) kuuluva kinnistu asukohaga Suur-Karja 10 Tallinn müügihinnaks võiks olla 25 050 000 krooni ERI Kinnisvara eksperthinnangu alusel, aga AS Swedbanga hüpoteegiga tagatud nõue on 27 240 326.90 krooni, siis M Si nõue summas 30 000 000 krooni, mis tema palub tunnustada, peale pankrotimenetlusega seotud väljamaksete ja AS-i Swedbanga nõude rahuldamist ilmselt jääb rahuldamata. Nõude õiguslik põhjendus 2.1.

§ 106

lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Riigikohtu tsiviilkolleegium 28.10.2009.a. kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-120-09 viitas, et pankrotimenetluses esitatud nõude tunnustamine kohtumenetluses ei taga, et nõue rahuldatakse pankrotimenetluses. Seetõttu TsMS § 125 esimese lause õigeks kohaldamiseks on kohtul vajalik hinnata, milline on pankrotimenetluses hageja nõude rahuldamise tõenäoline ulatus. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 106lg 1 palub hageja: lk 4 1.

Tunnustada kehtetuks I M (pankrotis) nõuete kaitsmise protokolliline otsus, millega on otsustatud jätta tunnustamata M Si nõue summas 30 000 000 krooni võlgniku I Me (pankrotis) vastu. 1. Tunnustada M Si nõue summas 30 000 000 krooni võlgniku I Me (pankrotis) pankrotimenetluses. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidleb hagile vastu alljärgnevatel põhjustel: (FIE) I M (pankrotis; edaspidi Võlgnik) pankrotimenetluses esitas Hageja nõudeavalduse, mille kohaselt on Hageja nõue Võlgniku vastu on 51 495 169,00 EEK. Võlgniku pankrotimenetluses 02.03.2010 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitas Kostja Hageja nõudele summas 30 000 000,00 EEK osas vastuväite, kuna leiab, et Hageja nõue on alusetu, tõendamata ja ebausutav. Vastuväite esitas Kostja ka juba võlausaldajatele, sh. Hagejale, häälte arvu määramisele (Lisa 1). Seega ei saa Hageja väita, et nõudele vastuväite esitamine tuli Hagejale üllatuslikult, kuigi antud juhul ei omaks see ka vähimatki tähtsust. Nõudele vastuväite esitamisel ei pea välja tooma vastuväite esitamise põhjust ehk nõude tunnustamata jätmise põhjused ei peagi selguma nõuete kaitsmise koosolekul. Hageja nõue tunnistada kehtetuks I M (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise protokolliline otsus, millega on otsustatud jätta tunnustamata Hageja nõue summas 30 000 000,00 EEK võlgniku I M (pankrotis) vastu, tuleb jätta rahuldamata ainuüksi juba seetõttu, et

st ei tulene võlausaldaja õigust nõuda vastava otsuse kehtetuks tunnistamist.

(PankrS) § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet ei tunnustatud, otsustab nõude tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Seega saab võlausaldaja hageda üksnes nõude tunnustamist, mitte „tunnustamata jätmise otsuse" kehtetuks tunnistamist. Samuti vaidleb Kostja vastu Hageja nõudele tunnustada Hageja nõuet summas 30 000 000,00 EEK võlgniku pankrotimenetluses. Hagiavaldusest nähtub, et nõue tuleneb 02.04.1993 Hageja ja Võlgniku vahel sõlmitud laenulepingust (edaspidi Laenuleping) ning 15.01.2001 Supremex Shipping & Chartering Inc ja Võlgniku vahel sõlmitud krediidiliini lepingust (edaspidi Krediidiliini leping), millest tuleneva nõudeõiguse loovutas Supremex Shipping & Chartering Inc 01.09.2009 sõlmitud tsessioonilepinguga Hagejale. Laenulepingu alusel andis Hageja väidetavalt Võlgnikule laenu 23 000 000,00 EEK, intressimääraga 3% aastas. Võlgniku pankroti väljakuulutamise päeva seisuga on seega Hageja Laenulepingust tulenev nõue Võlgniku vastu kokku 33 917 123,00 EEK, sh. intress summas 10 917 123,00 EEK. Nõuete kaitsmise koosolekul vastuväite esitamisel pidaski Kostja eelkõige silmas Laenulepingust tulenevat nõuet. Hagiavalduse kohaselt andis Hageja väidetavalt Võlgnikule üle 581 185,00 DEM ehk 4 649 480,00 EEK (!) kogu laenusummast kahe maksena ja sularahas (!) ning seda aastatel 1992 ja 1993 (!). Arvestades seda, et nii Hageja kui Võlgniku näol on tegemist füüsiliste isikutega ja 4 649 480,00 EEK on ka tänasel päeval ehk ligi 20 aastat hiljem ülisuur rahasumma, rääkimata aastatest 1992 ja 1993, kui raha väärtus oli tunduvalt kõrgem, on Kostja seisukohal, et see väide on ebareaalne ja ebausutav ning ilmselgelt üksnes Võlgniku pankrotimenetluses häälte/raha saamiseks väljamõeldud. lk 5 Nimelt on Hageja ja Võlgnik vanad tuttavad/sõbrad, kes on pikka aega koostööd teinud ja kellel on ühised majanduslikud huvid, mida kinnitab ka nt. Võlgniku ja Manhattan Club OÜ (registrikood 11117125) vahel ülisoodsatel tingimustel Võlgnikule kuuluva kinnistu asukohaga Suur-Karja 10 Tallinnas osas sõlmitud üürileping (Lisa 2). Sealjuures olid Võlgnik ja Hageja kuni 14.04.2009 võrdsetes osades Manhattan Club OÜ kaasosanikud. Pärast seda sai ainuosanikuks Hageja (nähtub äriregistrist). Teine sarnaste ülisoodsate tingimustega üürileping (Lisa 3) on Võlgnikul nimetatud kinnistu osas sõlmitud OÜ-ga Desito Invest (registrikood 10687423), kelle ainuomanik ja juhatuse liige on samuti Hageja (nähtub äriregistrist). Lisaks kuulub/kuulus Kostjale teadaolevalt ka välisriigi äriühing Supremex Shipping & Chartering Inc. Hagejale. Tõendamata on ka see, et Hagejal üldse oli 1992 ja 1993 aastatel 581 185,00 DEM-i, et seda Võlgnikule laenata. Ülejäänud laenusumma, 18 350 520,00 EEK, on, väidetavalt Hageja poolt Võlgnikule väljastatud dollarites viie pangaülekande kaudu. Seda on väga lihtne tõendada (nt. arvelduskonto väljavõtetega), kuid vastavasisuliseid tõendeid kohtule ega pankrotihaldurile esitatud ei ole. Üksnes lihtkirjalikud (käsitsi kirjutatud) lepingud ja kinnituskirjad ei tõenda antud juhul laenusumma tegelikku väljastamist, eriti arvestades asjaolu, et Hageja on Võlgniku lähikondne PankrS § 117 mõistes ja nõue on esitatud pankrotimenetluses kus enamushääli omav(ad) võlausaldajad saavad otsustada pankrotimenetluses oluliste küsimuste üle. Siinkohal soovib Kostja juhtida kohtu tähelepanu ka sellele, et nt. Krediidiliini lepingu alusel tehtud väljamaksete, kokku summas 260 000,00 USD, kohta on arvelduskonto väljavõte esitatud. See lisab veelgi kahtlust, et Laenulepingu alusel nimetatud pangaülekanded üldse tehti. Tõendamata on ka Krediidiliini lepingu alusel Võlgnikule väidetavalt 27.08.2001 240 000,00 USD ehk 2 522 280,00 EEK taaskord sularahas (!) üle andmine Ukraina territooriumil. Kui üks pool (antud juhul Kostja) seab kahtluse alla rahasummade (Võlgnikule) üle(k)andmise, lasub kohtul kohustus tuvastada, kas rahasummad ikka ka tegelikult Võlgnikule üle anti. Tõendamiskoormus lasub hagimenetluses Hagejal kui poolel, kes hagiga kohtu poole pöördus, kuna Hageja väidab, et sellised rahasummad on Võlgnikule üle antud. Kostja ei pea ega saagi tõendada asjaolu, et rahasummasid üle antud ei ole. Kuna vastavasisulisi tõendeid, v.a. 260 000,00 USD osas, aga Hageja poolt kohtule esitatud ei ole, on Hageja nõue/hagi tõendamata. Nimetatu kinnitab mh. Kostja kahtlusi ja väiteid, et sellistes summades laene/väljamakse, sh. väidetavalt sularahas saaduid, Hageja poolt Võlgnikule tegelikult üle antud ei ole ning Hageja nõue on alusetu. Kostja eeltoodud seisukohti kinnitab ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-137-07, p. 13: „TsMS §230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kolleegium selgitab, et tulenevalt TsMS § 230 Ig-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena, vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud." Lisaks ei kajastu Hageja nõuded ka Võlgniku poolt perioodi 01.01.2008 — 31.12.2008 osas koostatud ja Kostjale esitatud raamatupidamislikust dokumendist (bilanss; Lisa 4), kus on pikaajaliste (võla)kohustuste all kajastatud üksnes Kostja ees lasuvat laenukohustust, mis samuti Kostja eeltoodud väiteid kinnitab. lk 6 Kostja juhib tähelepanu ka sellele, et Krediidiliini lepingust tulenev intressinõue summas 10 339 814,00 EEK ületab 3 101 582,00 EEK-ga põhinõuet (7 238 232,00 EEK), mille osas oleks nõude tunnustamine lisaks kõigele vastuolus ka üldise kohtupraktikaga, mille kohaselt ei rahuldata võlausaldaja kõrvalnõudeid ulatuses, mis ületavad põhinõuet. Tuginedes eeltoodule on Kostja seisukohal, et hagiavaldus on alusetu ja ainetu ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Juhindudes eeltoodust Kostja palub: 2. jätta hagi täies ulatuses rahuldamata 3. jätta kõik menetluskulud M S'i kanda Kostja ei nõustunud hageja avaldusega kirjaliku menetluse nõusoleku tagasivõtmiseks, kuna leidis, et selleks puudub alus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalide ja poolte seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel: 1. Hageja nõue tunnistada kehtetuks I M (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise protokolliline otsus, millega on otsustatud jätta tunnustamata Hageja nõue summas 30 000 000,00 EEK tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et

st ei tulene võlausaldaja õigust nõuda vastava otsuse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et tema nõue jäi osaliselt tunnustamata.

§ 106lg.

1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Lg. 4 järgi nõuete tunnustamise vaidluse läbivaatamine allub pankrotiasja läbivaatavale kohtule.

§ 107

järgi nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. TsMS § §230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Esmalt tuleb hagejal tõendada oma nõude olemasolu.

1. Hageja väitel põhineb tema nõue FIE I M (edaspidi võlgnik) pankrotimenetluses summas 30 000 000 krooni järgmistel lepingutel ja dokumentidel: 2.
4. 1993.a. sõlmitud laenulepingul /t.l. 39/, millega hageja andis võlgnikule laenu 23 000 000 krooni tähtajaga 15 aastat. Hageja väitel oli intressimääraks kokku lepitud 3 % aastas. Võlgniku pankroti väljakuulutamise päevaks, s.o. 27.10.2009.a. seisuga laenuraha summas 23 000 000 krooni ja arvestatud intressid summas 10 917 123 krooni, s.o. kokku 33 917 123 krooni on võlgniku poolt maksmata. lk 7 Lepingu p. 4 kohaselt ei arvestatud laenusummale juurde intressi, alles lisaga
5. jaanuarist 1994 lepiti kokku intress 3 % aastas. Lisaga nr. 2
7. 1993 oli tähtaega pikendatud kuni
10. aastani. Viimatinimetatud dokument ei ole ekspertide hinnangul koostatud tegelikult 1994.a., sest euro kurss 15,6466 fikseeriti tegelikult
11. jaanuaril 1999.a. Millal dokument tegelikult vormistati, ei ole selge. Võimalik, et lisad on vormistatud hiljem, et oma nõuet näiliselt suurendada. Laenuraha oli hageja väitel võlgnikule antud alljärgnevalt: - 206 185 DEM, mis võrdub 1 649 480 EEK on antud 03.09.1992.a. võlakirja alusel /t.l . 25/ - 375 000 DEM, mis võrdub 3 000 000 EEK on antud 16.08.1993.a. võlakirja alusel /t.l. 26/; Ekspertiisi tulemusena leiti, et kinnituskirjad on koostatud tõenäoliselt samaaegselt. Nende koostamise aega ei ole võimalik tuvastada. Kohus nõustub siinkohal kostjaga, et sedavõrd suurte summade üleandmine sularahas ühelt eraisikult teisele ei ole usutav. Kohus ei saa lugeda summade üleandmist tõendatuks vaid dokumentide alusel, mille suhtes on kahtlus, et nende koostamine tõenäoliselt võis toimuda vaid pankrotimenetluses oma väidetava nõude olemasolu tõendamiseks ja mille alusel ei ole tegelikult raha üleandmist toimunud. - 2 293 815 DEM, mis võrdub 18 350 520 EEK on üle kantud I Me pangakontole nr. 5005615844 Unibank International Branch alljärgnevalt: - 177 338.92 USD, mis võrdub 283 920 DEM või 2 271 360 EEK 29.12.1992.a.; -366 690 USD, mis võrdub 597 338 DEM või 4 778 704 EEK 25.02.1993.a.; - 355 690 USD, mis võrdub 597 419 DEM või 4 779 352 EEK 26.02.1993.a.; - 11 000 USD, mis võrdub 18 073 DEM või 144 584 EEK 01.03.1993.a.; - 489 000 USD, mis võrdub 815 065 DEM või 6 520 520 EEK 19.03.1993.a. Raha ülekandmise kohta kõnealusel ajavahemikul tõendeid esitatud ei ole. Põhjenduseks esitamata jätmisele oli, et pank ei saa nii kaua aega tagasi vormistatut enam taastada. On üsna ebatõenäoline, et isik, kellel on ka tegelikult laenulepingust tulenev nõue võlgniku vastu, ei säilita raha võlgnikule ülekandmise kohta ülekandeid, mis sel ajal reeglina vormistati paberkandjal. 2.
12. 15.01.2001.a. firma Supremex Shipping & Chartering Inc. ja I M'e vahel sõlmitud Laenuleping summas 500 000 USD /t.l. 31/. Krediidilepingu lisa /t.l. 36/ kohaselt oli krediidi tagastamise tähtaeg
15. Pangakonto väljavõtte kohaselt /t.l. 49/ kanti võlgnikule üle
16. 03 ja
18. 2001 kokku 259 960 USD. Kui arvestada kokku hageja poolt välja toodud nõuete summad on võlasumma 47 892 092 krooni, millest pankrotimenetluses on tunnustatud 21 495 169 krooni, seega on vahe mitte 30 000 000 vaid 26 396 923 krooni. Raha ülekandmine on tõendatud vaid 6 946 533 krooni osas. 01.09.2009.a. oli firma Supremex Shipping & Chartering Inc. ja M Si vahel sõlmitud tsisseooni leping /t.l. 27/, mille alusel firma Supreme Shipping & Chartering Inc. andis üle S'ile laenulepingust tulenevad laenuandja õigused ja kohustused. lk 8 27.10.2009.a. seisuga on laenuraha summas 7 238 232 krooni ja arvestatud intress summas 10 339 814 krooni võlgniku poolt tasumata. Seega, 15.01.2001.a. laenulepingu alusel on võlgnikul võlakohustused hageja väitel talle summas 17 578 046 krooni. Ka see laenuleping ei näinud esialgselt ette intressi maksmist võlgniku poolt. Intress viidi lepingusse sisse lisaga
19. augustist 2001.a. Intressivõla arvestuse kohaselt oli hageja poolt võlgnikule antud laenu intressivõlg hagi esitamise seisuga 10 917 123 krooni /t.l. 50/. Supremex-ilt saadud laenu intress kokku 10 339 814 krooni /t.l. 51/. Pankrotimenetluses on võlausaldaja esitanud oma nõude samadel alustel, tunnustamata jäänud osa suuruses /t.l. 54/ nagu ta tegi seda ka hagis. Nõuete kaitsmise koosolekul on nõudele osaliselt , 30 000 000 ulatuses, esitanud vastuväite kostja. 21 495 169 krooni ulatuses tunnustati nõuet II järgu nõudena /t.l. 53/, mida kinnitab ka pankrotihalduri vastus kohtule /t.l. 105/. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku esitatud dokumentidest tulenevalt laenuvõlg Supremex Shipping & Chatering OÜ-le 7 344 168 krooni, millele lisanduvad intressid 10 281 834 krooni ja laenuvõlg M. Sile 23 000 000 krooni/t.l. 59-60/ Võlg ei kajastu
21. 2008 välja trükitud võlgniku bilansis ajavahemiku kohta
23. 2008-
25. 2008 /t.l. 140/ 2.
26. Hageja esitatud võlgnevusteatise /t.l. 117/ järgi on
27. märtsiks Kopenhaageni panga Eurodek Copenhagen APS teinud ülekade Ficom AS-i arvele 5005615844 summas 489 020, 52 USD. märkus: I M . Võlateatisest ei selgu, mille eest või milleks ja missuguse kokkuleppe alusel üle kanti.
29. 1992 võlgnevusteatise /t.l. 154/ järgi on Eurodek Copenhagen ApS teinud ülekande Ficom ApS kontole summas 177 338,92, kasusaajana on märgitud Ficom ApS I M , eesmärgina „kütteõli müük“.
31. 1993.a. võlgnevusteatise /t.l. 157/ järgi on Eurodek Copenhagen ApS teinud ülekande Ficom ApS kontole summas355 697,95 USD, analoogiliselt eelmiste ülekannetega on eesmärgina märgitud „arve“.
33. 1993 võlgnevusteatise /t.l. 160/ järgi on Eurodek Copenhagen ApS teinud ülekande Ficom ApS kontole summas 11007,98 USD, analoogiliselt eelmiste ülekannetega on eesmärgina märgitud „arve“. Dokumendid ei sisalda andmeid, mis lubaks tehtud ülekandeid tõlgendada laenusumma kandmisena võlgnikule. Ühestki dokumendist ei selgu, et nimetatud summad kanti üle võlgnikule laenu andmiseks. Ka ei selgu nendest, et tegu ei ole Ficom ApS arvega, vaid I Me arvega, pigem vastupidi. Ka ei ole pank võlgnikul sellise arve olemasolu kinnitanud /II kd. lk 18/. 2.
34. Hageja esitatud
35. aprillist 1993 kokkuleppe /t.l. 163/ kohaselt on Ficom ApS esindaja V. B , võlgnik ja hageja kokku leppinud, et hageja juhendamisel on Ficom ApS
36. aasta detsembrist kuni 1993.a. märtsini kandnud I Me arvele 5005615844 Unitbank Taani 1 399 755,37 USD. Kokkuleppega kinnitab võlgnik raha laekumist tema arvele. Sama kinnitab väidetavalt ka Ficom ApS oma
37. märtsi 1993.a. kirjaga /t.l. 165/, esindajana alla kirjutanud V. B. lk 9 2.
38. Samas on hageja esitanud kohtule dokumendid, krediidiliini lepingu /t.l. 190/
40. 1993 ja selle täiendused /t.l. 192-193/ kus krediidiandjaks on võlgnik I M, saajaks Vladimir B ja tõendid arvete maksmise kohta Ficom ApS poolt /t.l. 194-195/, mis on asjassepuutumatud ja pigem seavad kahtluse alla dokumendid, millele on alla kirjutanud V. B ja mis väidetavalt tõendavad laenu andmist I Mele. Ka on ekspert leidnud, et krediidiliini lepingu lisa 3
42. 2000 ja lisa 1 vaatlusel leiti, et lisa 1 allkirjastati peale lisa 3 või samaaegselt lisaga 3 ehk siis on need dokumendid koostatud samaaegselt. Muu hulgas on kohtule esitatud tõend selle kohta, et
44. 1999 on V. Bil võlg I M ees 16 000 000 eesti krooni/ II kd lk.12/. Seega, isegi kui V. Babuskin Ficom ApS kaudu I. Me arvele raha kandis, ei ole tõendatud, et tegemist oli laenu, mitte I. Mele laenu tagasimaksega. Hageja ei ole tõendanud laenusuhtevõi muu kohustuse olemasolu tema ja Ficom ApS vahel, mille tagasimaksmisel oleks olnud võimalik võlguolevat raha kanda hageja asemel võlgniku arvele, laenuna võlgniku ja hageja vahel sõlmitud lepingu alusel, hageja korraldusel. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et hageja ei ole tõendanud enda nõuet võlgniku I M vastu suuremas summas kui seda tunnustati pankrotimenetluses. Esitatud tõenditest ei selgu raha tegelik üleandmine võlgnikule ja ebausutav on, et raha anti üle sularahas, sest jutt on tegelikult väga suurtest summadest. Juhul kui sellised summad oleks laekunud I. M arvele ja pank aastaid hiljem ei saa väljastada sellekohast kinnitust, siis peaks füüsilisest isikust ettevõtjal olema võimalik seda tõendada oma raamatupidamisdokumentidega. Antud juhul on hageja esitanud kohtule rea dokumente, mis ekspertide hinnangul on koostatud dokumendil olevast kuupäevast hilisemal ajal. Osa väidetavalt erineval ajal koostatud dokumente on koostatud samal ajal. See tähendab, et need võidi koostada ka ajal, kui pankrotimenetluses oli vaja esitada nõudeid võlgniku vastu. Äriregistri andmetel on võlgnik ja hageja olnud pikaajalised äripartnerid. Seda nii omavahel sõlmitud rendilepingute kaudu, mis on välja toodud kostja poolt /t.l. 125-139/, kui äriühingute kaudu ( OÜ International Language and education centre Evenor, Oü Telliskivi Invest jne). See tähendab, et tegemist on lähikondsetega

§ 117mõistes.

Asjaolu, et tegu oli lähikondsete vaheliste lepingutega näitab ka asjaolu, et hageja nõude aluseks olevad lepingud on vormistatud esialgselt laenuna ilma intresse arvestamata. Alles lisakokkulepetega on lepingutesse väidetavalt viidud intressi arvestus, ja kuna ekspertiisi tulemusena leiti, et lepingu lisad on vormistatud üheaegselt (dateeritud erinevalt), siis ei saa neid tõenditena arvesse võtta. Kuna hageja ei ole tõendanud laenuna raha ülekandmist (üleandmist) , v.a. 259 960 USD, võlgnikule leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu suuremas summas kui seda juba tunnustati pankrotimenetluses. Hinnates hageja võimalusi tema nõuete rahuldamisel võlgniku I M pankrotimenetluses, tuleb nõustuda hagejaga. Pankrotimenetluses on ajutine haldur tuvastanud võlgnikul vara väärtuses 34 560 054,34 krooni. Kinnistu müügihind võib kujuneda ka madalamaks. Kinnistu on koormatud esimese järjekoha hüpoteegiga kostja kasuks, kostja tunnustatud nõue 27 240 326,90 krooni. See tähendab, et peale PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud maksete tegemist ja pandiga tagatud nõude rahuldamist on teise järgu nõuete lk 10 rahuldamine vähetõenäoline. Mis tähendab, et ka nõude täieliku tunnustamise järel jääb hageja nõue pankrotimenetluses rahalise katteta. Menetluskulud TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder