lg 1 näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Hageja on võimaldanud kostjal kasutada telekommunikatsiooniteenuseid ja esitanud teenuste eest kostjale arved (tl 35-39). Kostja ei ole hageja poolt osutatud teenuse eest nõuetekohaselt vastavalt esitatud arvetele tasunud. Kostja võlg hageja ees on 926,41 krooni.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal õiguskaitsevahendina võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. AS-i Starman Üldtingimuste punkt 8.1 kohaselt võib kumbki lepingupool nõuda teiselt poolelt rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt kuni 0,2 % kalendripäevas. Hagiavalduse seisuga (26.05.2010. a) on kostja viivitanud maksete tasumisega 1424 päeva. Hageja on arvestanud viivist selle perioodi eest 2699,56 krooni. Hageja nõuab viivise tasumist kostjalt vähem – summas 925,41 krooni. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei põhjenda nõude rahuldamata jätmist. Kostja vastuväited selle kohta, et lepingu pidi lõpetama tema naine, kes seda aga ei teinud, ei ole asjakohased. AS-i Starman Üldtingimused, millest kostja vastavalt sõlmitud lepingule pidi lähtuma, punkt 10.1 sätestab viisid kliendi poolt lepingu üles ütlemiseks. Vastavalt Üldtingimuste punktile 10.1 saab klient teenuste osutamise lepingu lõpetada igal ajal: 1) isiklikult Starmani müügiesinduses, 2) kirjalikult posti või faksi teel või iseteenindusbüroo kaudu, täites vastava avalduse. Kostja poolt sõlmitud lepingu ülesütlemine tema naise poolt ei oleks olnud kokkuleppe kohane. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on lepingu üles öelnud. Lähtudes eeltoodust, rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingust tuleneva nõude summas 926,41 krooni ja viivise summas 925,41 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldati, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 1000 krooni, millest 750 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluses ja 250 krooni hagi esitamisel. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 9 ja TsMS § 483 lg-le 6 loetakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, kui hageja esitab hagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1000 krooni. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja mõistlik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
MS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442. Haide Rimmel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.