lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 01. detsember 2009 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-7234 Hagi ese J.K

§ 25

-le on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisel maksma töötajale kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest. Tööandja ei ole tõendanud hüvitise maksmist. Töötajal on õigus hüvitust saada 1 kuu e. 2 päeva eest. Hüvituse arvestus : 1600.- krooni ( 24804 : 31 x 2).

1. Vastavalt TLS §119 lg 2-le on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamise eest maksma töötajate keskmist palka iga päeva eest, kuid mitte suuremas summas kui lk 3 töötaja ühe kuu keskmise palga ulatuses. Lõpparve tuleb vastavalt PaS § 32 lg 1-le maksta välja töötaja viimasel tööpäeval. Antud juhul on töötaja töötasu (osalist) ja puhkusekompensatsiooni kinnipeetud juba üle kahe kuu. Seega on hüvituseks lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmine palk summas 24 804.- krooni.
2. Jätta rahuldamata haigusraha nõue. Eelneva alusel ja juhindudes TLS §-st 119,

§-st 25, PaS §-st 32 ja ITLS § -st 22, töövaidluskomisjon OTSUSTAS:

1. Rahuldada avaldus osaliselt.
2. Mõista avaldaja kasuks välja vähemmakstud töötasu summas 8386.EEK ( kaheksa tuhat kolmsada kaheksakümmend kuus krooni), puhkusekompensatsioon summas 1600.EEK ( üks tuhat kuussada krooni) ja keskmine palk lõpparve kinnipidamise eest summas 24804.-EEK ( kakskümmend neli tuhat kaheksasada neli krooni).
3. Jätta rahuldamata haigusraha nõue haigusperioodi eest ajavahemikus 06.10 13.10.2008.a. Tööandja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ja pöördus kohtusse avaldusega töövaidluse läbivaatamiseks ja avaldaja nõuete rahuldamata jätmiseks. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile töötas hageja kostja juures tähtajalise töölepingu nr. 01/10/08 alusel puitkilp elementide valmistajana alates 01.10.2008 kuni 01.11.2008 Töölepingu p. 4.
4. kohaselt oli töötaja (hageja) töötasu 10 EUR tunnis neto. Töölepingu p. 4.
5. kohaselt maksti hagejale palka ülekandega või sularahas. Hageja töötas tööl oldud ajajooksul 159 tundi, mida kinnitab ka OÜ Levinson 7.01.2008 vastus töövaidluskomisjonile. Seega oleks hageja netotasu pidanud olema 10x159= 1590 eurot, mis Eesti Panga ametliku kursi järgi (1 EUR 15.6466 Eesti krooni) on 24878 krooni.(neto). Hageja on tööandjalt saanud töötasu ülekandega pangakontole 9320.60 kr. ja sularahas 7097.40 kr., kokku 16418 krooni. Saamata jäänud töötasu on 24878 - 16418 = 8460 krooni.

§ 25

kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõpetamisel maksma töötajale kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest. Puhkusetasu suurus arvutatakse Vabariigi Valitsuse 23 .augusti 2001 määrusega nr. 278 kinnitatud "Puhkusetasu arvutamise korra" (edaspidi Kord) kohaselt. Korra § 2 lg 2 kohaselt kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse päevatasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud palga kogusumma. Päevatasu arvutus on järgmine: 24878 : 31 = 802 krooni.

§ 9lg 1 kohaselt on põhipuhkuse kestus 28 päeva aastas.

Seega on hagejal 1-kuulise töötamise perioodi eest saada puhkust 28:12 = 2,3 päeva. Seega on hagejal õigust saada kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest 2,3 päevapalga eest. Puhkusekompensatsiooni arvutus: 2,3 x 802 = 1845 krooni lk 4 Puhkusekompensatsioon on kostja poolt hagejale tänaseni välja maksmata. TLS § 119 lg 2 kohaselt on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamise eest maksma töötajale keskmist palka iga päeva eest, kuid mitte suuremas summas kui töötaja ühe kuu keskmise palga ulatuses. Lõpparve tuleb vastavalt PaS § 32 lg 1-le maksta välja töötaja viimasel tööpäeval. Kuna töötasu ja puhkusekompensatsioon on hagejale tänaseni välja maksmata, taotleb hageja hüvitust lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga 24878 krooni ulatuses. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt eelmärgitud asjaoludest ja võttes aluseks

§ 25, TLS § 119 lg 2, Pa

S § 32 lg 1, VÕS § 100 ja § 108 lg 1, TsMS § 162 lg 1 palub hageja:

4. Mõista kostjalt välja vähemmakstud töötasu summas 8460 krooni. Mõistja kostjalt välja saamata jäänud puhkusekompensatsioon 1845 krooni. Mõista kostjalt välja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest summas 24878 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtuistungil on hageja oma nõuet vähendanud, tunnistades, et kostja on talle maksnud 20 689 krooni, saamata jäänud töötasu seega 4189 krooni. Muus osas jäi hageja oma esialgse nõude juurde. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Kostja võtab õigeks, et J.K. töötas OÜ-s Levinson alates 01.10.2008 kuni 01.11.2008.a. puitkilp elementide valmistajana Soome Vabariigis töötasuga neto 10 eurot iga töötunni eest. Enne tööleasumist kinnitas J.K. hagejale, et omab piisavaid kogemusi töötamiseks puitkilp elementide valmistajana, tegelikkuses ta neid ülesandeid täita ei osanud, mistõttu 40-nes töönädal kulus tegelikkuses J.K. väljaõppele. 2008.aasta 40-ndal töönädalal töötas J.K. kokku 30 tundi; 42-1 töönädalal töötas J.K. kokku 47 tundi; 43-1 töönädalal töötas J.K. kokku 75 tundi ja 44-1 töönädalal kokku 7 tundi. J.K. ei täitnud tööülesandeid 41-1 töönädalal. Asjaolust, et J.K. viibis operatsioonil 41-1 nädalal esitas hr K. dokumendid alles töövaidluskomisjonile. Kostja leiab, et J.K. hagiavaldus vähemmakstud töötasu, puhkusekompensatsiooni ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitise saamise nõudes tuleb jätta täielikult rahuldamata. Tööülesannete täitmise eest tasus OÜ Levinson hr J.K.le alljärgnevalt: 7.10.2008.a. kokku 4000 krooni; 11.10.2008.a. kokku 3000 krooni; 31.10.2008.a. kokku 2000 krooni; 03.11.2008.a. kokku 3000 krooni; 11.11.2008.a. kokku 4320,60 krooni ja 13.11.2008.a. kokku 3000 krooni. Hageja ei saa vaidlustada eelnimetatud töötasude saamist OÜ Levinson on seega tasunud J.K.le töötamise eest kõik kokkulepitud summad, mis vastab OÜ Levinson ja J.K. kokkuleppele palga osas ajavahemikus 01.10.2008 kuni 01.11.2008.a. Nõue haiguslehel oleku aja eest 06.10.2008.a. kuni 13.10.2008.a. on esitatud vääralt OÜ Levinson vastu, kuivõrd J.K. ei esitanud töötamise ajal OÜ-le Levinson haiguslehte. Ka ei ole OÜ Levinson kohustatud tasuma hüvitust haiguslehel oldud aja eest. Seetõttu jäi temale ka vastav töötasu 41nädala eest arvestamata ja tasumata. Puhkusetasu sisaldub J.K.le väljamakstud tasudes. lk 5 Kuivõrd hageja on kätte saanud kokkulepitud töötasu ja puhkusekompensatsiooni, ei esine aluseid lõpparve kinnipidamise eest summade väljamõistmiseks. Eeltoodud asjaoludel palub kostja:
5. Jätta J.K. hagiavaldus OÜ Levinson vastu vähemmakstud töötasu, puhkusekompensatsiooni ja lõpparve kinnipidamise eest hüvitise saamise nõudes rahuldamata.
6. Jätta menetluskulud J.K. kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt järgmistel põhjustel.
7. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja J.K. ja kostja OÜ Levinson vahel
9. 2008 sõlmitud töölepingu nr. 01/10/08 alusel töötas hageja OÜ-s Levinson puitkilp elementide valmistajana alates
10. oktoobrist 2008 kuni
11. novembrini 2008.a. Lepingu p. 2.3 järgi toimus töö tegemine Soome Vabariigis. Lepingu p. 4 järgi pidi hageja töötasu olema 10 EUR-i tunnis. Hageja töötas kostja juures kokku 159 tundi. Seega pidi tema töötasu olema kokku 1590 EUR’i- x 15,6466 krooni 24 878 krooni.
12. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja on töötasu kätte saanud. Hageja tunnistab 20 689 krooni saamist ülekannetega või sularahas. Hageja väitel on temal saamata 4189 krooni. Kostja väitel ei ole ta küll maksnud töötasu, kuid on maksnud hageja sõidu Soome Vabariiki ja tagasi ja seal elamise kulud, mille arvestab töötasust maha. Sama on kinnitanud ka kostja esindaja. Palgaseaduse § 36 kehtestab milliseid summasid on võimalik töötaja palgast kinni pidada ilma tema nõusolekuta. Sõidu- ja majutuskulud sellesse nimistusse ei kuulu ja nende kinnipidamine peab toimuma kokkuleppel töötajaga. Antud juhul kostja tööandjana sellist kokkulepet sõlminud ei ole. Ka ei ole kostja tööandjana tõendanud, et töötamise esimesel nädalal oli hageja väljaõppel ja tema töötasu sel ajal oli töölepinguga kokkulepitust väiksem. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Puhkuseseaduse § 9 kohaselt on põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva. Seega hagejal saamata jäänud puhkus 2 päeva. Hageja päevatasu 24878 :31 = 802, 50 krooni, seega saamata puhkusetasu 1605 krooni. Kostja puhkusetasu maksmise kohta tõendit esitanud ei ole, mistõttu hageja nõue kuulub rahuldamisele. lk 6 3.Vastavalt
13. aastal kehtinu Töölepingu seaduse § 119 lg. 2 lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Hageja esitas nõude ühe kuu keskmise palga väljamõistmiseks hüvitisena e. 24 878 krooni nõudes. Arvestades põhinõude suurust ei pea kohus proportsionaalseks ja mõistlikuks hageja nõude rahuldamist sellises ulatuses. Kohus, arvesse võttes maksmata töötasu suurust ja hageja kostja juures töötamise kestvust (1 kuu) mõistab kostjalt välja hüvitise 1 nädala palga ulatuses e. 6220 krooni. Menetluskulud TsMS § 163 lg. 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja menetluskulud jätta kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja menetluskulud kannab kostja ise. Kohtunik: Külli Mõlder