Obsah (6)

§76§100§108§ 113§142§ 101

2-09-7034 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 29. mai 2009.a. Kuressaare 2-09-7034 AS Espak Rakve

§76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt ostuarvetele, lepingule ja käenduslepingule.

§100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvestades sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivist vastavalt ostuarve sätetele.

§142

lg 1 järgi kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Hageja on tasunud riigilõivu 8500 krooni. Hageja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Eeltoodut arvestades ja aluseks võttes TsMS §5 lg.l p.l, §60 lg 1, §139 lg.7 ja lg.9,

§76lg 1,100, 108 lg.l, 113 lg.l,142 lg 1 palub hageja: 1. võtta hagiavaldus oma menetlusse (Ts

MS § 139 lg.7 ja lg.9)

1. välja mõista Kostjalt Hageja kasuks põhivõlg 55 127.86 EEK
2. välja mõista Kostjalt Hageja kasuks viivis (seisuga 31.10.2008.) 54 601.57 krooni
3. välja mõista Kostjalt Hageja kasuks viimase poolt tasutud riigilõivu hüvitus 8500 krooni. 25.05.2005.a. vähendas hageja viivist 17 970.20 kroonile, kuna ta oli ekslikult arvestanud viivist 0,5%, lepingu p. 2.6 järgi oli aga viivise määr 0,15 % iga viivitatud kalendripäeva eest tasumata summast lähtudes. Kohtu seisukoht 2 2-09-7034 Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Hageja esitas 24.04.2009.a. kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks /t.l 35/. Maakohus väljastas kostjale hagimaterjalid 19.03.2009.a., kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud /t.l 33/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Vastavalt TsMS § 444 lg 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnistamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Eeltoodu alusel piirdub kohus tagaseljaotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel.

§76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt ostuarvetele, lepingule ja käenduslepingule.

§100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 101

lg 1 p1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muu hulgas nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 142

lg 1 järgi kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagiavalduselt tasutud riigilõiv 8500 krooni /t.l 17/. Kuna otsus on tehtud kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks hageja menetluskulu summas 8500 krooni. 3 2-09-7034 Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Reena Undrest kohtunik 4