1 ja 2 Lõpetada menetlus Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr. 2-08-84326, O.S hagis B.S vastu A.S ja A.S. ülalpidamiseks elatusraha võla nõudes. Kinnitada Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr. 2-08-84326 hageja O.S ja kostja B.S vahel 30.10.
Riigituludesse tasutavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses –
2. Määrus saata pooltele ja menetluskulude osas teadmiseks Justiitsministeeriumile, peale jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada
2 alusel ja lõpetada asjas menetlus
lg.1 p 4 alusel, olles teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt
. Kohtu seisukoht Kohus leidis, et poolte taotlus on seaduslik, ei kahjusta avalikku huvi ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb poolte sõlmitud kompromiss esitatud kujul kinnitada ning lõpetada käesolevas asjas menetlus. Pooled kinnitavad 30.10.2010 sõlmitud kompromisslepingus, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest ja paluvad kompromissi kinnitamise otsustada kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Vastavalt
lg 5 sätestatule asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
lg.8 kohaselt kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ja kompromissist saab taganeda või seda üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Menetluskuludest.
lg.3 kohaselt kannavad kompromissi korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud asjas on pooled jaganud oma menetluskulud kompromisslepinguga – poolte kulud jäävad poolte endi kanda. Hageja on tasunud täisealise lapse, A.S ülalpidamiseks elatusraha võla summas 29 330 nõudelt tasumisele kuuluvast 6000.- kroonisest riigilõivust riigituludesse 500 krooni, kuivõrd hageja vabastati menetlusabi korras 10.03.2010.a kohtumäärusega osaliselt, s.o. 5500.- krooni ulatuses riigilõivu tasumisest. 2
4 kohaselt kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Vastavalt
1 oleks kompromissi sõlmimise korral hageja õigustatud pool riigilõivust, s.o. antud juhul 3000.- krooni tagasi saama, seega oleks hagejal kohustus tasuda riigituludesse 3000 krooni. Kuna hageja on 23.03.2010.a juba 500 kr riigilõivu tasunud, siis kuulub käesolevaga hagejalt riigituludesse väljamõistmisele tasumata riigilõiv täiendavalt summas 2500 krooni. Ivika Sillaots Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.