HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 02.02.2009.a. esitas U.O. maakohtule hagi K.K. vastu tekitatud kahju 15 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sai kostja hageja isalt detsembris 2004.a. oma kasutusse tasuta lõõtspilli eesmärgiga õppida sellega mängima. Tulles pillimeeste kokkutulekult Anglast 21.02.2006.a. ja olles ebakaines olekus kaotas kostja lohakusest lõõtspilli ära. Hageja hindab lõõtspilli väärtuseks 15 000 krooni. Lääne Politseiprefektuur menetledes 31. juulist 2006.a. kriminaalasja K.K.i vastu lõõtspilli omastamise tunnustel, lõpetas 08.01.2009.a. kriminaalmenetluse kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Kriminaalasjas on K. K. andnud oma allkirja selle kohta, et ta hüvitab tekitatud kahju U.O.ile vabatahtlikult. Samuti on ta andnud kriminaalmenetluse käigus ütlusi selle kohta, et ta hüvitab tekitatud kahju U.O.ile vabatahtlikult ning kinnitas, et on saanud pilli tasuta kasutusse ja ta on süüdi pilli kadumises. Hageja palub eeltoodu ja VÕS § 132 lg 1, 389, 393 lg 1 alusel välja mõista kostjalt hageja kasuks 15 000 krooni kostja tasuta kasutuses olnud ja tema lohakuse tõttu kaduma läinud vara - lõõtspilli maksumus. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 13-16/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (
Tagaseljaotsuse võib
lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (
lg 3).
lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 23.03.2009.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 16-17/. Kostjale on menetlusdokument kätte toimetatud hoiustamisega maakohtu kantseleis /t.l 16/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist /t.l 20/. 2 2-09-4100 Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja
lg 1, VÕS § 132 lg 1, 389, 393 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Menetluskulud Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud s.o riigilõiv summas 3000 krooni ja õigusabitasu 3540 krooni /t.l 20-21/. Selle osas märgib kohus järgmist.
lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt
lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt
§-le 175 lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks hageja menetluskulud kokku 6540 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
lg 1).
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel
§-dest 434-438. Kristel Pedassaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.