Obsah (8)

§ 402§ 76§ 100§ 101§ 416§ 108§ 415§ 113

2-09-3873 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2009.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-09-387

§ 402

kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 15 000 kr krediiti.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita.

vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule.

§ 101

lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 101

lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 416

lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos 2 2-09-3873 avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 5.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist, kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 30.10.2007 kostjale saadetud lepingu ülesütlemishoiatusega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja

§ 416lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks.

Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 21.11.2007 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Lepingu ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt 19 419,34 kr tasumist, millest 13 979,31 kr moodustas tagastamata krediidisumma, 2 214,50 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2 795,86 kr leppetrahv, 29,67 kr viivis ning 400 kr võla sissenõudmisega seotud kulud.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt üldtingimuste,

§ 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning Ts

MS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, võla sissenõudmisega seotud kulu ja viivis. 3.2 Tagastamata krediidisumma Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud ühtegi makset, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 13 979,31 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista. 3.3 Intress Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,26% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 2 214,50 kr. 3.4 Võla sissenõudmisega seotud kulud Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Üldtingimuste p 9.3 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajatele ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale (koopia lisatud). Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Viimatinimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 26.04.2007 otsuse p.-s 23 tsiviilasjas nr 2-05-16414. Kostja on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 400 kr kostjale 21.11.2007 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest, mistõttu tuleb üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista 400 kr. 3.5 Viivis

§ 415

lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi 3 2-09-3873 (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 113

lg 1 ls 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 29,26% võlgnetavalt summalt aastas. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist krediidiandja poolt kehtestatud hinnakirjas sätestatud määras. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja kuni kohtuotsuse tegemiseni intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 21.11.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 29,67 kr. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hageja ees täitmata rahalised kohustused summas 14 379,31 kr (krediidisumma koos võla sissenõudmisega seotud kuludega). Seega arvutab hageja viivist rahaliste kohustuste ehk tagastamata krediidisumma ja võla sissenõudmisega seotud kulude tasumisega viivitamiselt, määraga 29,26% võlgnetavalt summalt aastas. 27.01.2009.a. seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 5 020,90 kr (viivise arvestus lisatud). Samuti lubab TsMS § 367 viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega palub hageja TsMS § 367 alusel lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kostjalt alates 27.01.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 29,26% tagastamata krediidisummalt aastas.

1. Nõue Eeltoodust tulenevalt palub hageja kohtult: 1) mõista kostjalt hageja kasuks välja 21 614,71 kr, millest 13 979,31 kr on tagastamata krediidisumma, 2 214,50 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 400 kr võla sissenõudmisega seotud kulud ja 5 020,90 kr sissenõutavaks muutunud viivis; 2) mõista kostjalt alates 27.01.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 29,26% tagastamata krediidisummalt aastas; 3) jätta hageja menetluskulud kostja kanda; 4) jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
2. Hageja nõustumine lihtmenetlusega Hageja on nõus lihtmenetlusega. Samuti juhib hageja kohtu tähelepanu asjaolule, et antud asja on TsMS § 405 lg 1 alusel võimalik menetleda lihtmenetluses, kuna hagihind ei ületa 2000 eurot.
3. Hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks Kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud, palub hageja TsMS § 407 lg-st 1 ja 2 tulenevalt hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
4. Kompromissi võimalus Kostja ei ole lepingu kehtivuse ajal ega pärast lepingu ülesütlemist näidanud üles piisavalt initsiatiivi kokkuleppe saavutamiseks. Hageja on siiski valmis jõudma kostjaga võla tasumise osas kompromissile, mis võiks seisneda maksegraafiku koostamises või kostja poolt kogu võlgnevuse koheses tasumises. Võla kohesel tasumisel on hageja valmis oma nõude suuruse üle vaatama. Kompromissi sõlmimiseks ootame kostjapoolset ettepanekut.
5. Hagihind ja riigilõiv TsMS § 139 lg 2 p 1 ning lg 3 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub hagihinnast. TsMS § 133 lg 1 ja 2 alusel on antud hagihind põhinõude järgi arvutatuna 13 979,31 kr. Riigilõivuseaduse § 56 lg 1 alusel tasutakse riigilõivu hagihinnalt vastavalt 4 2-09-3873 riigilõivuseaduse lisale
6. Lisa 1 järgi on hagihinna puhul kuni 15 000 kr ette nähtud riigilõivu täismäär 3 000 kr. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg-le 2 tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest. Koos hagiavaldusega ning selle lisadega on lehekülgi kokku 15, seega tuleb antud juhul kokku tasuda 75 kr. Kokku tuleb tasuda riigilõivu 3075 kr. Koopia riigilõivu tasumist tõendavast maksekorraldusest on hagile lisatud. KOSTJA SEISUKOHT Kostja võtab eelmenetluses hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet /t.l. 23/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Eeltoodu alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulud Hageja palub määrata kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskulud on riigilõiv kokku 3325 (riigilõiv hagi esitamise eest 3000 kr, riigilõiv elektroonilise dokumendi väljatrüki eest 75 kr, riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse esitamise eest 250 kr) krooni. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kuivõrd otsus on tehtud hageja kasuks, peab kostja kandma hageja menetluskulud. Hageja menetluskulud on riigilõiv kokku 3325 krooni. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kristel Pedassaar kohtunik 5