← Eesti

2-09-3573/5

Obsah (13)§ 415§ 416§ 407§ 413§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 174§ 176§ 177§ 138

Tsiviilasi nr 2-09-3573 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Sekretär: Margit Veike Otsuse tegemise aeg ja koht 07.mai 2009a. Jõgeva ko

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1) Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK AS Hansapank esitas 29.01.2009.a kohtule hagiavalduse Axxxxx Oxxxxxvastu võlgnevuse 139 721,43 krooni nõudes. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult hiljemalt 19. märtsiks 2009.a. Seejuures hoiatati kostjat

§ 407võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile vastamata jätmise korral.

Hagimaterjalid on 12.03.2009a kostja poolt vastu võetud( tl 21). Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastanud. Kohtuistungile 16.04.2009a Axxxxx Oxxxxx ei ilmunud, ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Hageja esindajana osales kohtuistungil Kxxxx Txxxxxxx. Hageja jääb nõude juurde, kostja poolt tasumisi ei ole olnud. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 413

lg.1 järgi kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 ja § 413 lg.3 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendava osa ja võib piirduda vaid õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja sõlmisid 09.02.2007a püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07-021065-EG( edaspidi leping 1), mille alusel hageja andis kostja kasutusse MC püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud kostja nimel oleva arvelduskontoga ning võimaldas kostjale krediidilimiiti 10 000 eek ulatuses. 2

(4)26.03.2007a sõlmisid pooled käenduseta väikelaenulepingu nr 07-057997-VL( edaspidi leping 2) summas 148 00 eek, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.04.2009a. Hageja kandis laenusumma kostja pangakontole. 25.08.2008a sulges hageja laenuprogramm lepingu 1 kasutuslimiidi ja kandis võlgnevuse uue lepingu nr 08-119907-KE alla. Hoolimata korduvatest meeldetuletustest ei ole kostja oma võlgnevust hageja ees kustutanud. 28.01.2009a seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 139 721,43 eek, millest laenulepingust nr 08-119907-KE tulenev võlgnevus kokku 10 979,13 eek( põhiosa 10 740,09eek, intress 10.74 eek, põhiosa viivis 13,13 eek, leppetrahv 215,17 eek) ja laenulepingust nr 07-057997-VL tulenev võlgnevus kokku 128 742,30 eek( põhiosa 112 593,85 eek, intress 7179,21 eek, põhiosa viivis 7689,10 eek, leppetrahv 1201,89 ja leppetrahvi viivis 78,16 eek). Hagi tuleb rahuldada. Hageja ja kostja sõlmisid püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel hageja andis kostja kasutusse püsimaksega krediitkaardi. Selline suhe on reguleeritud VÕS § 401 lg 1, mille kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kostja on jätnud krediidilepingust tulenevad kohustused täitmata ja pole maksnud hagejale intresse ega tagastanud krediidisummat. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 näeb õiguskaitsevahendina ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist..

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Vastavalt

§-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda

§ 176lg 1 ja § 177 lg 1 ning lahendab kohtukulude väljamõistmise käesoleva otsusega. Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. 3

(4)Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 12 500 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu tuleb kanda kostjal

§ 162

lg 1 alusel.

§ 177

lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtus otsuse tegemisel

§ 138

lg 2; § 139; § 162 lg 1; § 173 lg 1, lg 3; § 367; § 410; § 413 lg 1, 2; § 435; § 436; § 444 lg 4; § 468 lg 1 p 2; VÕS § 76 lg 1; § 101 lg 1 p 1; § 108 lg 1; § 113 lg 1; § 396 lg 1; § 397, § 401 lg 1. Kohtunik Ü.Raag 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.