) § 5 lg 1, mille kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Kostja oma väidetes ei ole tuginenud sellele, et Korteriühistu Lustivere moodustamise otsuse tegemisel ei ole järgitud korteriühistuseaduse sätteid. Korteriühistu mõiste sätestatakse
lg-s 1, mille järgi on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega annavad korteriomanikud korteriühistu moodustamisega ühistule pädevuse esindada korteriomanike ühist huvi. Eeltoodud eesmärgi tagamiseks loetakse korteriühistu liikmeks kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Seega on kostja, kellele kuulub korteriomand Lustiveres elamus nr x, korteriühistuseaduse järgi ühtlasi seda elamut haldava korteriühistu liige. 2 Korteriomanike kohustused kaasomandi majandamisel on sätestatud korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) §-s 13. KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused.
lg 1 järgi on korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. Hageja on arvestanud kostjale osamaksu (arvetel nimetatud üür) võrdeliselt tema mõttelise osa suurusega 145 krooni kuus. Alates maist 2007.a kuni detsembrini 2008.a (detsember kaasaarvatud) on osamaksu võlgnevus 2900 krooni. Seega on hageja nõue nimetatud osas põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud osamaksete (üüri) ja kommunaalteenuste eest kostjale igakuiselt arveid (tl 85-104) maist 2007.a kuni detsember 2008.a kokku summas 11 527,49 krooni, millest 2900 krooni on osamaksete ja 8627,49 krooni kommunaalteenuste eest. Hageja väitel on kostja tasunud selle perioodi eest kokku 4811 krooni, mille hageja on arvestanud kommunaalkulude katteks. Kommunaalkulude eest on kostjal võlg 3816,49 krooni. Kostja väitel on tema kõik kommunaalmaksed hagejale tasunud ja võlga ei ole. Nimetatud kostja väide ei leidnud kohtuistungil tõendamist. Kostja poolt esitatud sularahakviitungid (tl 62-74) ja hageja aruanne kostja maksete laekumiste kohta (tl 55) tõendavad, et kostja on tasunud hagejale 2007.a ja 2008.a 4811 krooni. Sama summa on ka hageja arvestanud kostja 2007.a ja 2008.a kommunaalmaksete katteks. Lisaks esitas kostja kohtule sularahakviitungid nr 80 ja 84 (tl 69 ja 70), millest nähtub, et ta on tasunud veebruaris 2009.a novembri 2008.a prügi eest 455 krooni ja 17. veebruaril 2009.a 2008.a detsembri prügi, vee ja kanalisatsiooni eest 353 krooni. Hageja on nimetatud kostja poolt tasutud summad arvestanud oma aruandes 2009.a kommunaalkulude katteks (tl 55). Kohus leiab, et kostja poolt tasutud summad tuleb arvestada sularahakviitungitel märgitud aluse järgi 2008.a maksete katteks ja hageja poolt nõutavast kommunaalteenuste võlast tuleb nimetatud summad maha arvestada. Sularahakviitungitel (tl 69 ja 70) märgitu põhjal võib järeldada, et kostja on deklareerinud, et soovib tasuda maksed 2008.a kohustuste katteks ja hageja on seda aktsepteerinud, andes selle kohta välja maksekviitungid. Võlaõigusseaduse § 88 lg 1 sätestab, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Seega on kostja võlg hageja eest 2007.a ja 2008.a elamu majandamiskulude (kommunaalkulude) eest 3008,49 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ülejäänud 808 krooni osas tuleb nõue jätta rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt elamule tehtud remondikulude tasumist võrdeliselt temale kuuluva mõttelise osaga. Hageja väitel on üldkoosoleku otsuse alusel teostatud remonttööd, millega remonditi elamu välisfassaad ja rõdud. Tööd on teostatud ja selle eest on töö tegijale makstud korteriühistu rahast, tasutud on ka kostja eest. Poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle, et remonttööd, mille eest hageja kostjalt raha nõuab, on teostatud. Kostja vaidlustas nõude põhjendusel, et tema ei ole remondi tegemisega nõus olnud ega ole osalenud vastava otsustuse tegemisel, seega ei ole ta kohustatud ka tasuma. KOS § 13 lg 1 järgi tasub korteriomanik kaasomandi majandamise kulutused. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses
’ lg 1 järgi ka korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks.
`1 lg 2 kohaselt loetakse eluruumi remondiks
tähenduses ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset 3 ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KOS § 13 lg-st 1 tuleneb, et ka remondifondi maksete suurus on võrdelises sõltuvuses korteriomanikule kuuluva kaasomandi suurusega.
lg 2 kohaselt sätestatakse korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord korteriühistu põhikirjas. Korteriühistu Lustivere põhikirja punkti 3.2.2 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma osamaksu, sihtotstarbelisi ja muid makse ühistu liikmete üldkoosoleku poolt kehtestatud alusel, suuruses ja tähtaegadel.
lg 4 järgi korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega, kui korteriühistu koosolekul võetakse häälteenamusega vastu otsus elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta, on otsus kohustuslik ka nende liikmete suhtes, kes olid otsuse vastu. Käesoleval juhul ei ole hageja aga esitanud korteriühistu üldkoosoleku otsust, millega elamule remondi tegemine ja sellega seotud kulude kandmine otsustati. Hageja esindaja on suusõnaliselt märkinud, et remont otsustati majakoosolekul (tl 31). Hageja on küll esitanud Rikson Invest OÜ poolt teostatud tööde aktid ja Rikson Invest OÜ arve teostatud tööde eest, samuti remontööde materjali maksumuse kalkulatsioonid (tl 79-82). Nimetatud dokumendid tõendavad, et remonttööd on tehtud, mille üle ei ole ka vaidlust. Vastavalt KOS § 1 lg 2 kohaldatakse korteriühistuseaduses reguleerimata
imustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 22 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. MTÜS § 21 lg 1 järgi üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Antud juhul ei ole võimalik hinnata, kas hageja korteriomanike üldkoosolekul võeti häälteenamusega vastu otsus elamus remondi tegemiseks ja remondiraha kandmiseks. Kui koosoleku kokkukutsumisel ei järgitud seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid, siis on otsus MTÜS § 24` lg 1 kohaselt tühine. Kostja ei ole nõustunud elamule remondi tegemisega ja selle eest kulude kandmisega ja kuna hageja ei ole tõendanud, et vastav otsus korteriühistu üldkoosolekul vastu võeti, siis ei ole teiste korteriomanike kokkulepe kostja kohta siduv ja hagi elamu remondiraha nõudes kostjalt tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 2, 5, 6, 7, 8 ja 9. Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.