lg.5 alusel on õigus vähendada elatise suurust alla § 61 lg.4 nimetatud alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja teeb hagejale ettepaneku saavutada kohtuväline kokkulepe. Kostja edastas hagejale kompromisslepingu projekti. Kompromisslepingu projekti (tl.14) järgi nõustub kostja maksma elatist lapsele 1000 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja esitas laste sünnitunnistused: Axxx Ixx, sünd. xxxxxxxxxx (tl.16) ja Rxxx Ixx, sünd. xxxxxxxxxx (tl.17), abielutunnistus (tl.15). Eelmenetlus 2 Hageja kompromissiga ei nõustunud (tl.20). Kohus tegi pooltele ettepanekud põhjendada ja tõendada oma seisukohti täiendavalt (tl.21,22). Hageja põhjendas täiendavalt, et lapse tervisliku seisundi tõttu on lisakulutused vältimatud, erikulud on lapse tervise tõttu kohustuslikud. Enelinile tehtavad kulutused ei tulene mitte hageja valikutest. Neid kulutusi ei ole hagejal võimalik tegemata jätta ega edasi lükata olude paranemiseni, näiteks kostja pere olukorra paranemiseni. Hagejal ei ole võimalik ka rohkem pingutada lisasissetuleku saamiseks, kuna on vaja lapse eest hoolitseda. Kostja alaealiste laste eest hoolitseb laste ema, mistõttu on kostjal vähem takistusi ja rohkem võimalusi lisasissetuleku leidmiseks. Hageja jääb nõude juurde (tl.23). Hageja saab peretoetusi (tl.25) 300 krooni kuus, puudega lapse kohta makstav sotsiaaltoetus 1260 krooni kuus (tl.26), hageja töötasu kuue kuu keskmisena on 4653.66 krooni (tl.27). Kostja teatab täiendavalt, et maksis kokkulepitust suuremat elatist oma vanemate ja abikaasa kaasabil, kuna ta kaotas töökoha. Kostjal puudub nii vallas- kui ka kinnisvara, esitatud on pangakontode väljavõtted sissetulekute tõendamiseks (tl.30-34). Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja peres on tema ja laps. Jaanuarikuus maksis kostja kokkuleppest suurema summa, märtsis ja aprillis raha ei saanud, veebruaris sai 800 krooni. Lapsel on ka astma, see vajab lisarohtusid. Kulude hulka on ravimid arvestatud. On vaja käia arstil Tartus, kolme erineva arsti juures, on käidud kostja vanemate abil, hagejal endal autot ei ole. Elatisesumma juures on arvestatud, et dieedi tõttu on lapsele toit tunduvalt kallim ja sellepärast on küsitud elatisesumma miinimumist suurem. Sotsiaaltoetus on raha lapse puude eest. Hageja esitab internetist prinditud näite kasutatavate toiduainete hindade kohta. Hageja ei ole nõus nõutavat elatisesummat vähendama, soovib 2500 krooni kuus pluss tulumaks alates jaanuarikuust 2008. 2008.a. juba makstud summad maha arvutada. Kostjale on teada, et laps on erivajadustega, ei tohi süüa nisutooteid. Kostja tööleping lõppes 10.jaanuaril. Veebruaris maksis kostja elatiseks 1400 krooni, märtsis – aprillis ei maksnud. Kostja abikaasa on praegu lapsega kodus, varem töötas. Kostjal on uus tööleping alates 17.märtsist 2008, tunnitasu on 30 krooni. Kostja kahele lapsele makstakse lastetoetusi kokku 3200 krooni kuus, abikaasa saab vanemapalka, mille suurust kostja ei tea. Kostja pere põllusaadusi ei kasvata, elatakse vanaemale kuuluval kinnistul. Kostja ei nõustu nõutud elatisesummaga. Ta on nõus maksma elatis 2100 krooni kuus või 2175 krooni kuus ja see, mis 2008 makstud on, maha arvutada. KOHTU SEISUKOHT Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse, esitatud tõendid ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pooltel on ühine laps Exxxxx, keda kasvatab hageja. Hageja palub kohtul kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista igakuine elatis 2500 krooni kuus ja lisada väljamõistetavale summale tulumaksu, kokku 3025 krooni kuus. 3
Poolte laps elab hageja juures ja tema ülalpidamisel.
lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatise alammäär on
Alates 01.01.2008.a on elatise miinimummääraks 2175 krooni kuus. Kostja ei vaidlusta elatise maksmise vajadust, kuid poolte vahel on vaidlus elatisesumma suuruse üle. Seejuures põhineb vaidlus elatisesumma suuruse üle kostja väitel, et tal puudub võimalus nii suurt summat elatiseks maksta ja et maksmisel jääksid tema juures elavad lapsed halvemasse olukorda. Sellised vastuväited kujutavad endast 1)
lg.2 esimesele alusele (vanema varaline seisund) tuginevat väidet ja 2)
Poolte vahel ei ole vaidlust lapse vajaduste suuruse üle (
Seetõttu kohus käsitleb elatisesumma suurust lähtudes kostja esitatud vastuväidetest. 1)hageja varalise seisundi juures tuleb arvestada tema töötasu linnavalitsusest (eelmiste kuude keskmine 4653 krooni), arvestatavaks varaks on korter xxxxxxx. Hageja pere (hageja +laps) kasutada on peretoetus (300 krooni) ja sotsiaaltoetus, s.h. puudega lapse toetus 1260 krooni kuus. Kokku rahalisi vahendeid kuus 6213 krooni. Kostja varalise seisundi juures tuleb arvestada tema töötasu, mis kuu tööajanormi täitmise puhul on 5040 krooni kuus (168tundix30krooni=5040). Kostja pere (kostja, tema abikaasa, kaks last) kasutada on peretoetused 2 lapse kohta. Kostja ei ole peretoetuste suurust tõendanud, ehkki kohus kostjalt seda nõudis (tl.22). Kostja arvates on peretoetused kahe lapse peale kuus 3200 krooni. Kostja ei tea oma abikaasale makstava vanemapalga suurust. Seetõttu lähtub kohus eeldusest, et Vanemahüvitise seadusest (eriti § 2 ja § 3) tulenevalt makstakse vanemahüvitist vähemalt kuupalga alammääras. Kuupalga alammäär on käesoleval ajal 4350 krooni. Kokku rahalisi vahendeid 12590 krooni. Võrreldes hagejal ja kostjal kasutada olevaid rahalisi vahendeid, tuleb järeldada, et ühe pereliikme kohta on need summaliselt praktiliselt võrdsed ( umbes 3100 krooni kuus). Vanemate varalise seisundi juures tuleb arvestada ka igapäevaste väljaminekutega- näiteks eluasemekulud. Hageja elab korteris, milles eelduslikult on kanda üldiselt teadaolevad eluasemekulud- halduskulud, küttekulud (mille suurust hageja ei saa mõjutada). Kostja elab vanaemale kuuluvas elamus, milles elab ka vanaema ise. Seega tuleb selle elamu eluasemekulude arvestamisel lähtuda asjaolust, et nende kandmises osaleb ka kinnistu omanik. Kohus peab põhjendatuks arvestada kostja varalise seisundi hulgas kogu pere kasutada olevaid rahalisi vahendeid, kuna kooselava pere puhul tuleb eeldada, et perel on ühine raha ja sellest lähtudes kavandatakse sissetulekuid (näiteks kuhu ja kas tööle minna) ja väljaminekuid. Poolte varalise seisundi hindamisel märgib kohus, et kostja ei ole oma kirjalikes vastustes kordagi märkinud perele laekuvaid lastetoetusi, kohtuistungil ei tea ta vanemahüvitise suurust. Selline olukord viitab, et kostjal puudub vajadus igapäevaselt n.ö. igat krooni lugeda ja pere sissetulekuid- väljaminekuid täpselt kalkuleerida. 2)
lg.5 sätestab: kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. § 61 lg.4 nimetatud suurus on - pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Pool alammäära on praegusel ajal 2175 krooni. 4 Kohus on seisukohal, et kostja varaline seisund võimaldab igati maksta eraldi elavale lapsele elatist vähemalt poole kuupalga alammäära ulatuses, ilma et kostjaga koos elavad lapsed seetõttu vähemkindlustatuks osutuksid. Kohus on seisukohal ka, et kostjal endal tuleb hoolitseda selle eest, et temaga koos elavad lapsed ei osutuks vähemkindlustatuks ja et nii eraldi elav laps kui ka kooselavad lapsed saaksid piisavalt ja valikul määral vahendeid kasvamiseks ja arenguks. Praegusel ajal on hageja ja kostja töötasu praktiliselt võrdne olukorras kui kostja töötab kuu tööajanormi ulatuses. Kostjal, kellel on seadusest tulenev kohustus ülal pidada kolm alaealist last, kes on parimas töömeheeas ja kellel puuduvad (näiteks tervisest tulenevad) takistused pingutada oma sissetulekute suurendamiseks, puudub moraalne õigustus piirduda umbes miinimumpalga suuruse sissetulekuga. Kohus nõustub siin hageja väidetega (tl.23) selle kohta, et hageja võimalused haige lapse kõrval sissetulekuid suurendada on oluliselt piiratumad kostja võimalustest. Seega: kostjal tuleb oma tööga tagada, et kõik tema lapsed oleksid piisavalt ja vajalikul määral elatusvahenditega kindlustatud. Seadusest-
Hageja taotleb elatist suuremas määras (2500 krooni) kui miinimum, kuna laps on erivajadustega. Kohus on veendumusel, et hageja on piisavalt tõendanud, et taoliste erivajadustega laps nagu on pooltel, vajab väljaminekuid vähemalt 325 krooni ulatuses kuus rohkem kui terve laps. Seetõttu on õigustatud elatise väljamõistmine 2500 krooni kuus. Elatis kui tulu on maksustatav tulumaksuga. Seega tuleb hagejal saadavalt elatisesummalt maksta tulumaksu. Et lapsele vajalikud vahendid ka tegelikult lapsele jõuaks, peab vajalike vahenditena väljamõistetav summa olema tulumaksuosa võrra suurem. Kelle kanda peab olema riigile makstav riiklik maks? Lapse igapäevase kasvatamise, hooldamise, õpetamise ja arendamise koormat ja vastutust kannab vanem, kelle juures laps elab. Käesoleval juhul hageja. Olgu siis riigile makstav maksukoorem tasakaaluks kostja kanda. Elatis mõistetakse välja kooskõlas
§-ga 70 lg 1, lg.2 alates jaanuarikuust 2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.
lg 2 kohaselt säilib elatise maksmise kohustus, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kostja on tasunud elatist jaanuaris 2008 1580 krooni (kostja vastus tl.12), veebruaris 800 krooni (tl.31). Seetõttu tuleb need summad lugeda väljamõistetavast elatisest tasutuks. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Riigilõivu elatisehagilt alates 01.01.2007 ei ole. Andmeid muude menetluskulude kohta ei ole pooled seni kohtule avaldanud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohtunik Ü.Raag 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.