lk 1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel tagaselja Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 11. märts 2008 ,Haapsalus tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08- 1327 Hagi

§ 101lg. 1 p. 1 ja 6, 76 lg. 1, 108 lg. 1, 113 lg. 1, 396 lg. 1 ja Ts

MS § 3 lg. 1, 162 lg. 1 ja 438 taotleb hageja võla ja intressi 275 000 krooni ja viivise summas 396 000 krooni väljamõistmist kostjalt. KOSTJA SEISUKOHT Kostja hagile ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg. 1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 02. 02. 2008. Kostjale tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele Pooled on

2. 2008 sõlminud laenulepingu /t.l. 7/ (edaspidi Leping), millega hageja andis kostjale laenu 250 000 krooni. Vastavalt lepingu p. 1.1 kohustus kostja laenusumma tagastama
5. Kostja oma kohustust ei täitnud ja võlgneb hagejale 250 000 krooni. Lepingu p. 1.2 järgi on kostja võtnud endale kohustuse tasuda intressi 10 % kuus tagastamata laenujäägilt. Kostja võlg intressina on 25 000 krooni.

§ 101lg.

1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p.1- nõuda kohustuse täitmist ja p. 4 taganeda lepingust või öelda lepingu üles, p. 6 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest lk 3 või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 113

lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p. 1.4 järgi on pooled leppinud kokku viivise suuruses 2% päevas. Hagi esitamise aja seisuga on kostja võlg viivisena 396 000 krooni. TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder