Obsah (5)

§ 403§ 440§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht Viljandi Kohtumaja Kohtuasja number 2 – 07 - 11349 Otsuse kuupäev 13.aprill 2007 (kirjalik menetlus, hagi õigeksvõtt) Kohtuni

) § 133 lg 2 lauses 2 sätestatut on hageja huvitatud viivisest põhivõlast väiksemas ulatuses, s.o. summas 2867,27 (kaks tuhat kaheksasada kuuskümmend seitse krooni ja kakskümmend seitse senti) krooni. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne

1. juulit 2002.a., enne VÕSRakS jõustumist, kehtinud seadust so. tsiviilkoodeksit. Tulenevalt tsiviilkoodeksi (TsK) §-st 174 ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st l tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (Tingimused; lisa 5). Tingimuste punkti 5.1.1 kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st vastavalt punktile 5.1.
2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja esitas kostjale arved aadressil Vaksali 15-4, 71020 VILJANDI. Aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 5.1.5 alt kohustus kostja esimesel võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt Tingimuste punktile 5.3 arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste punktile 8.9 ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest. Vastavalt TsK §§ 190 lg l ja 192 tagatakse kohustuse täitmine leppetrahviga, mis on TsK § 191 aluseks võttes kokku lepitud kirjalikus vormis ning sätestatud viivisena Lepingus. Kuna kostja on viivitanud hageja ees rahalise kohustuse täitmisega, kuulub vastavalt TsK § 231 Ig-le l kostja poolt tasumisele viivis. Hageja ning kostja leppisid Tingimuste punktis 7.7 kokku viivises määraga 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 8.7 kohaselt loetakse makse tasutuks arve tasumisega kahekümne kalendripäeva jooksul alates arve koostamise kuupäevast, s.t. maksetähtajaks. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes VÕSRakS §-st 11, TsK §§-st 173 lg l, 174, 190 lg l, 191, 222 lg l, 2 ja 231 lg l palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue summas 2868,27 krooni, viivised summas 2867,27 krooni, kokku 5735,54 krooni Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja oma vastuses kohtule hagi kohta tunnistab hagi nõude õigeks, vastuväiteid pole. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu põhjendused 2

§ 403

lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on mõlemad nõus asja kirjaliku lahendamisega.

§ 440

lg 3 kohaselt kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne

1. juulit 2002.a., enne VÕSRakS jõustumist, kehtinud seadust so. tsiviilkoodeksit. Lepingu sõlmimise ajal kehtis Tsiviilkoodeks. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg l kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. § 174 ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Tingimuste punkti 5.1.1 kohaselt kohustus kostja täitma Lepingut, st vastavalt punktile 5.1.
2. tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Kostja on jätnud hagejale tasumata 2868.27 krooni. Kostja tunnistab seda võlga hageja ees. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et kohtukulud tuleb kanda kostjal.

§ 174

lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Silvi Maiste kohtunik 3 4