lg 1 näeb ette, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 3 järgi ei vabasta vanema õiguste äravõtmine vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Mxxxxx Kxxx ja Jxxxxx Mxxxxxx lapse Kxx Kxxx ülalpidamiseks elatist ei ole maksnud.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2007.a on elatise miinimummääraks 1800 krooni kuus. Kohus leiab, et Põltsamaa Linnavalitsuse nõue kostja xxxxx Mxxxxxxxxx elatise ettenähtud miinimummääras väljamõistmiseks on põhjendatud. Kohtul puuduvad tõendid, mis võiks
Kxxxx Jxxxxx Mxxxxxxxxx tuleb lapse Kxx Kxxx ülalpidamiseks tema eestkostja Kxxx Txxxxx kasuks välja mõista elatis 1800 krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus mõistab Jxxxxx Mxxxxxxxxx elatise välja
lg 1 alusel alates hagi esitamisest, s.o alates 26.03.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus leiab, et Mxxxxx Kxxxxx elatise väljamõistmine ei ole põhjendatud ja selles osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata.
lg 6 p 2 ja 3 näevad ette, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata, kui lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Vanema õiguste äravõtmise menetluses ilmnes, et lapse KxxxKxxx piisav ülalpidamine on tagatud eestkostja Kxxxx Txxxx ning tema abikaasa Txxxxx Txxxxx poolt. Kohus tuvastas, et Mxxxxx Kxxxx on lisaks Kxx Kxxxxx veel viis last, keda ta üksi kasvatab. Mxxxxx Kxxxxainsaks sissetulekuks on saadav peretoetus. Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna tõendi (tl 22-23) põhjal tegi kohus kindlaks, et Mxxxxx Kxxxx on raskusi tema juures elava viie lapse hooldamise ja nõuetekohase kasvatamisega, raskused on muuhulgas ka majanduslikud. Kohus loeb eeltoodud asjaolud mõjuvaks põhjuseks Mxxxxx Kxxxxx elatise väljamõistmata jätmiseks. Elatise väljamõistmine Mxxxxx Kxxxxx võib halvendada oluliselt tema majanduslikku seisundit ja seeläbi ka tema ülalpidamisel elava viie lapse olukorda. Kohus märgib aga, et kui Mxxxxx Kxxxxolukord paraneb ja nimetatud asjaolud ära langevad, võib kohus
Arvestades, et kostja Jxxxxx Mxxxxxxxpole siiani elatist maksnud, tunnistab kohus TsMS § 468 lg 3 alusel kohtuotsuse viivitamata täidetavaks kahe kuu väljamõistetava elatise osas s.o 3600 krooni osas. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 12.11.2007.a kohtumääruses, millega kohus lahendas vanema õiguste äravõtmise ja eestkostja määramise nõude, määras kohus, et kohtukulud jagatakse elatise nõude menetluses. Seega esitab kohus käesolevas kohtuotsuses menetluskulude jaotuse kõigi nõuete osas. Kohus menetles vanema õiguste äravõtmise ja eestkostja määramise nõudeid hagita menetluses. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, kuid muuhulgas võib kulud jätta ka isiku kanda, kelle suhtes see on õiglane. Käesoleval juhul on õiglane jätta kulud Jxxxxx Mxxxxxxxxja Mxxxxx xxxxxkanda. Elatisenõudega seotud menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja Jxxxxx Mxxxxxxxxkanda, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442. Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.