Obsah (6)

§ 393§ 217§ 449§ 173§ 162§ 174

Tsiviilasi nr 2-07-11240 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (VAHEOTSUS) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2007.a Jõgeva kohtumaja T

§ 393hagile vastama.

Võisiku Hooldekodu saatis 20.04.2007 kohtule teatise, milles avaldab, et kostja Kxxxx Mxxx viibib Võisiku Hooldekodus ööpäevaringse hooldamise teenusel ja oma praeguse tervisliku seisukorra tõttu ei ole ta võimeline esitatud nõuet mõistma ega kohtule kirjalikku seisukohta avaldama. 08.05.2007 saatis hagile vastuse Kxxxx Mxxxx nimel eestkosteasutus – Põltsamaa Linnavalitsus. Vastuse põhjal on Kxxxx Mxxxx70 % töövõime kaotusega ja raske puudega isik, kes on pideva hooldusvajadusega ja viibib Võisiku Hooldekodus ööpäevaringse hooldamise teenusel. Linnavalitsuse väitel ei suuda kxxxx Mxxx tervisliku seisundi tõttu vastutada 1999. aastal AS-iga EMT sõlmitud lepingute täitmise eest. Samuti pole kostja võimeline esitama asjakohast seisukohta ega mõistma tema poolt esitatavate seisukohavõtmistega kaasneda võivaid õiguslikke tagajärgi. Põltsamaa Linnavalitsus palub eestkosteasutusena juhindudes TsÜS §-st 146 lg 1, lõpetada asja menetlus seoses nõude aegumisega. Kohus pidas asja arutamiseks 29.05.2007 kohtuistungi. Kohtuistungil osales kostja Kxxxx Mxxxx Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Esindaja oli varem esitanud kohtule taotluse asja läbivaatamiseks ilma hageja kohalolekuta. Kohtuistungil seletas Kxxxx Mxxxx et tema pole võlaga tegelenud. Kostja esitas kohtule tõendina oma 27.08.00 avalduse AS-ile EMT, milles ta teatab, et 08.11.99.a. murti sisse tema autosse ja varastati telefon. Kostja sulges oma telefoni operaatori kaudu, hiljem sai teada, et varas on numbri uuesti avanud. Kostja sai olla AS-i EMT klient vaid 4 päeva. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Esitatud materjalidest nähtub, et kostja Kxxxx Mxxxxon piiratud teovõimega. Tema eestkostja ülesannete täitjaks on Põltsamaa Linnavalitsus. PkS §98 lg 1 alusel on Põltsamaa Linnavalitsus Kxxxx Mxxxx seaduslik esindaja, kellel on

§ 217lg 5 kohaselt menetlusosalise õigused ja kohustused. Põltsamaa Linnavalitsus taotles asja menetluse lõpetamist Ts

ÜS § 146 lg 1 alusel. Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, kostja esindaja – eestkosteasutus Põltsamaa Linnavalitsuse kirjaliku vastuse ja kuulanud ära suuliselt kostja leiab, et asjas tuleb teha vaheotsus, lahendamaks kostja esindaja poolt esitatud aegumise kohaldamise taotlus. 2

§ 449

lg 3 järgi võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Lähtudes kostja esindaja taotlusest kohaldada aegumist, tuleb kohtul kindlaks teha, kas hageja poolt esitatud nõue on aegunud või mitte. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab nõude aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja nõue põhineb kostjaga sõlmitud liitumislepingu alusel esitatud arvete tasumata jätmisel tekkinud võlanõudel. Kohtu hinnangul on tegemist kokkulepitud tasu maksmise nõudega, millele tuleb aegumistähtaja osas kohaldada TsÜS § 147 lõiget

1. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Hageja on esitanud kostjale võlgnevuse tasumiseks arved nr 9911631007 (tl.11), nr 9912748131 (tl.12) ja nr 1901190 (tl.13), vastavalt 30.11.1999, 31.12.1999 ja 31.01.
2. Seega TsÜS § 147 lg 3 alusel algas aegumistähtaja kulgemine 01.01.2001.a. ja lõppes TsÜS § 147 lg 1 arvestades 01.01.2004.a. Hageja nõue on aegunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et aegumise kohaldamine on põhjendatud. Kohus kohaldab nõudele aegumist ja jätab hagi rahuldamata.

§ 449lg 3 alusel teeb kohus asjas lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda..

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik: 3