Kostja saatis 15.05.2007 kohtule hagi vastuse, milles teatab, et ta hagi õigeks ei võta. Kostja väitel on hagi aegunud ja ta taotleb nõudele aegumise kohaldamist. Lisaks teatab kostja, et tema ei ole hagejaga väidetavat liitumislepingut sõlminud ja seda allkirjastanud. Lepingu sõlmimise perioodil kaotas kostja autojuhiloa. Võimalik, et leping on sõlmitud kellegi teise poolt kostja nimel ja tema juhiloa alusel. Asjaolu, et liitumislepingul pole tema allkiri, soovib kostja tõendada käekirjaekspertiisiga, mille palub kohtul määrata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kohus pidas asja arutamiseks 04.06.2007 kohtuistungi. Kohtuistungil osales kostja Txxxx rxxxxxx. Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Esindaja oli varem esitanud kohtule taotluse asja läbivaatamiseks ilma hageja kohalolekuta. Kohtuistungil jäi kostja kirjalikus vastuses esitatud seisukohtade juurde. Kostja palus kohaldada nõudele aegumist, jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, kostja kirjaliku vastuse ja kuulanud ära suuliselt kostja, leiab, et asjas tuleb teha vaheotsus, lahendamaks kostja taotlus nõudele aegumise kohaldamiseks.
lg 3 järgi võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Lähtudes kostja esindaja taotlusest kohaldada aegumist, tuleb kohtul kindlaks teha, kas hageja poolt esitatud nõue on aegunud või mitte. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab nõude aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja nõue põhineb kostjaga sõlmitud liitumislepingu alusel esitatud arvete tasumata jätmisel tekkinud võlanõudel. Kohtu hinnangul on tegemist kokkulepitud tasu maksmise nõudega, millele tuleb aegumistähtaja osas kohaldada TsÜS § 147 lõiget 3. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. 2
Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda..
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik: 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.