Obsah (10)

§ 8§ 76§ 82§ 100§ 101§ 113§ 396§ 397§ 142§ 145

2-07-10926 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2007.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-07-10926 Ts

) § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel.

§ 8

lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, mis on kohustuse täitmise tähtpäevana kindlaks määratud.

§ 100

kohaselt 2 2-07-10926 loetakse võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mitte nõuetekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist kohustuse rikkumiseks.

§ 101

lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt on võlausaldajal kohustise rikkumise korral õigus nõuda võlgnikult kohustise täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist nõuda.

§ 113

lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohese täitmiseni.

§ 396

lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub sama rahasumma tagasi maksma või sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga tagastama.

§ 397

lg 1 kohaselt tuleb laenulepingu korral intressi maksta kui see on kokku lepitud.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest ( TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemisel avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 363 lg 1 p. 4 lähtudes teatab hageja, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega ning ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil. Eeltoodut arvesse võttes ja juhindudes

§-dest 8 lg 1 ja 2 , 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p. 1,4 ja 6, 113 lg 1, 142 lg 1 , 145 lg 1 , 396 lg 1 ja 397 lg 1 ja TsMS §-dest 2, 3 lg 1, 133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2 , 162 lg 1, 173 lg 1 ja 3, 174, 364 lg 4 , RLS § 3 lg 1 ja 2 p.l ja 33 palub hageja:

1. Hagiavaldus rahuldada ja välja mõista kostjatelt P Nelt ja Ene Nelt solidaarselt hageja AS Saare Finants kasuks võlg summas 95 225 krooni ja arvestades, et käendaja Ene Ne vastutuse rahaline maksimumsumma on 65 000 krooni.
2. Esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. KOSTJATE SEISUKOHT Kostjad ei ole kohtule vastanud /t.l 22-23, 24, 28, 29-30/. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjatele väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 02.04.2007 ja 23.04.2007.a., kohustades kostjaid hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 2223, 29-30/. P Nele on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud 03.04.2007.a. 3 2-07-10926 edasiandmiseks /t.l 24/, E Kile aga isiklikult 30.04.2007 /t.l. 28/. Kostjad ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjatele on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Laenulepingu p. 5 kohaselt on leping tagatud E Ki (endise nimega N) käendusega, kes on võtnud endale kohustuse vastutada laenuandjaga solidaarselt laenusaaja täitmata kohustuste ees (lepingu p.5.1). Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on lepingu p. 5.2 kohaselt 65 000 krooni. Otsuse täitmisel tuleb arvestada käendaja E Ki vastutuse piirmäära s.o 65 000 krooni. Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostjad peavad kandma hageja menetluskulud ja tasuma riigile menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-
3. Kristel Pedassaar kohtunik 4