← Eesti

2-07-10924/6

2-07-10924 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 5.september 2007.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-07-10924 Tsiviila

§ 468lg 1 p-le 2 kuulub käesolev tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus Kostja peab hagiavalduselt tasuma riigile proportsionaalselt väljamõistetud elatise suurusele riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada käesoleva tagaseljaotsuse peale kaja TsMS §-is 415 toodud alustel otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. Hagejal on õigus käesoleva otsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus 30 1

(3)2-07-10924 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 21.03.2007.a. esotas hageja maakohtule hagi J M vastu laste ülalpidamiseks elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel kolm alaealist last: Poolte abielu on lahutatud 18.09.2006.a. Lapsed elavad hageja juures, kostja ülalpidamiskohustust ei täida. Hageja palub kostjalt laste ülalpidamiseks välja mõista elatis miinimumsummas, millele lisandub tulumaks so üehele lapsele 2196 krooni kuus, kolmele lapsele kokku 6588 krooni kuus. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja taotles tagaseljaotsusega hagi rahuldamist. Hageja palus kostjalt elatise väljamõistmist alates elatisehagi kohtusse esitamisest so 21.03.2007.a. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja ei vaidle elatise maksmisele vastu, kuid leiab, et hageja nõutud suuruses elatis on talle ülejõu käiv ning palub arvesse võtta tema sissetuleku suurust, mis väidetavalt on 4000 kr kuus Tõendeid ei ole kostja esitanud /t.l. 12/. Kohtuistungile ei ole kostja teadmata põhjusel ilmunud ega taotlenud asja arutamise edasilükkamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

§ 413

lg-le 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kostjad on kohtukutse kätte saanud ja talle on selgitatud istungilt puudumise tagajärgi. Kostja ei ole teatanud põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Samuti ei ole ta taotlenud asjas kirjalikku menetlust ega asja lahendamist tema osavõtuta. Kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks on õigustatud ja tagaseljaotsuse tegemine hageja kasuks on põhjendatud. Hagi on kohtu hinnangul hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seetõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine. Asjas tekkinud menetluskuludega seoses märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 2

(3)2-07-10924 TsMS § 164 lg 3 sätestab, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. TsMS § 190 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude tasumiseks. Kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel.

§ 173

lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kumbki pool ei ole esitanud omapoolset nõuet menetluskulude hüvitamiseks, siis eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab tasuma riigile riigilõivu, mille tasumisest hageja hagi esitamisel seaduse alusel vabastatud on. Reena Undrest kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.