Obsah (4)

§ 655§ 635§ 639§ 7

Tsiviilasi nr 2-07-10691 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 28.12.2007.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-106

§ 655alusel üles.

Poolte vaidluse põhiobjektiks on teostatud tööde täpne maht. Kuna kostja ei soovinud eelarve 2 ületamist, siis tööd katkestati ning kokkulepitud töödest jäid kostja nõudel teostamata sokliosa viimistlus ja vihmaveetorustiku paigaldus, mille eest hageja tasu ei nõua. Arvestades hinnapakkumises toodud ühikuhindasid on töövõtja tasu nõue 550127,8 krooni, sealhulgas elamu fassaadi viimistlemine 869,2 m2 x 625,4 krooni = 543597,68 krooni ja katuseräästa värvimine 14160 krooni. Kostja on hagejale tasunud 369220 krooni. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista reaalselt teostatud tööde eest 188537,68 krooni ja põhinõude pealt arvestatav viivis alates 15.11.2006.a kuni põhinõude täitmiseni 0,3 % 188537,68 kroonist, s.o 565,61 krooni iga viivituses oleva päeva eest, kuid mitte rohkem kui 99 % põhinõudest, s.o 186 652,30 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse sissenõudmise kulud summas 1462,32 krooni. Töö ühikuhindades oli tegemist siduva eelarvega ning lepingu kogusummas oli tegemist mittesiduva eelarvega, kuna lepingu p 6.2.1 kohaselt töö mahu muutumisel muutub ka lepingu maksumus. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja esitas 07.06.2006.a kostjale kirjaliku hinnapakkumise kogu hoonele tehtavate tööde maksumuse kohta kogusummas koos käibemaksuga 508462 krooni. Hageja kinnitas, et hinnapakkumine on siduv ja selle maksumusega saab kõik tööd ära tehtud. Kostja esitas hageja pakkumise korteriühistu liikmetele läbivaatamiseks koosolekul, kes nõustusid sellega. Hageja väide, et hinnapakkumine oli tehtud kostja poolt öeldud mahtude järgi, on ebaõige. Hageja oli isiklikult kohal ja talle näidati hoonet tervikuna ja öeldi, mis töid tahetakse. Mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületav tasu maksmist vaid juhul, kui eelarve ületamist ei olnud võimail ette näha. Käesoleval juhul oli hagejale ülevaatamiseks antud kogu hoone xxxxxxxx välisfassaad ning arusaamatu on, miks hageja ei saanud õigeid mõõtmisi teha. Samuti ei ole hageja äsja tegevust alustanud ettevõte ning hagejale ei saa seetõttu olla üllatuseks tüüpilise kortermaja suurus ja mõõtmed. Kostja ei ole ehitusspetsialist ja ei ole kunagi teinud mõõtmisi ega arvestusi ehitustööde mahtude kohta ega oska seda ka teha. Arvestuste tegemiseks oli hagejale esitatud projektdokumentatsioon. Kui hagejal tekkis lepingu sõlmimisel kahtlus objekti mahu suhtes, tulnuks hagejal teostada objekti ülemõõtmine, mitte aga lasta end eksitada 200 m2 mahu vahega. Kohtupraktika väljakujunenud seisukoht on, et töömahu suurenemise ettenähtavuse hindamisel tuleb lähtuda objektiivsetest kriteeriumidest. Ettenähtavuse kontrollimisel on esmatähtsaks küsimuseks, millise kalkulatsiooni oleks koostanud objektiivne ja hoolikas töövõtja. Ehituspraktikas ei võta ükski ehitusettevõtja endale riski teha hinnapakkumine objekti üle mõõtmata. Seoses pakkumise nõustumisega allkirjastasid 10.07.2006.a hageja (Mxxxxx Kxxxx isikus) ja kostja (Axxx Vxxxxx isikus) töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus teostama Timuti 9 hoone fassaadi ja sokli välissoojustuse koos viimistlustöödega, vihmaveetorustiku vahetuse ja katuseräästa värvimistööd 430900 krooni eest, millele lisandub käibemaks. Peale ühe eksemplari allkirjastamist tegi hageja kostjale ettepaneku teha tööd soodsamalt ilma käibemaksuta (s.t mitteametlikult) ning sel juhul kogu tööd hoonele Timuti 9 saaks ära teha 430900 krooni eest, millega kostja ka nõustus. Seetõttu vormistatigi leping ainult ühes eksemplaris, sest kostjale polevat seda vaja. Kostjale jäi arusaam, et tegutsetakse suulise kokkuleppe alusel. Vastavalt kokkuleppele tasus kostja hagejale sularahas 50 % kogu tööde maksumusest, s.o kokku 215450 krooni, summa on ilma käibemaksuta. Lepingu järgi oleks pidanud kostja tasuma hagejale enne tööde alustamist tasuma 50 % lepingulisest tasust, s.o summas 215450 krooni pluss käibemaks 38781 krooni, seega kokku 254231 krooni, mitte aga 215450 krooni. Sellega on tõendatud asjaolu, et pooltel oli lepinguväline suuline kokkulepe teostada tööd ilma käibemaksuta ja suulise kokkuleppe alusel. Hageja esindaja teatas kostjale 9. või 10. oktoobril 2006.a, et töömaht olevat suurenenud 200 m2 võrra. Kostja teostas mõõtmisi, mille tulemusena selgus, et hageja pretensioonid ei ole õiged ja on üle paisutatud. Hageja tunnistas, et esitatud hinnapakkumine oli vale. Hageja poolt olid 3 lõpetamata kokkulepitud tööd sokli soojustus, osa fassaadi viimistlus, vihmaveetorustiku paigaldus ja muud pisitööd. Pooled leppisid 07.11.2006.a kokku, et tööd jäetakse hetke seisuga pooleli ja töövõtt poolte vahel lõpetatakse tingimusel, et kostja maksab hagejale sularahas 153770 krooni. Pooled leppisid kokku, et peale nimetatud summa tasumist hagejal kostja suhtes rohkem nõudeid ei ole. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil jäid pooled varem esitatud seisukohtade juurde. Kohus kuulas kohtuistungil vande all ära hageja seadusliku esindaja Mxxxxx Kxxxx, kostja seadusliku esindaja Axxx Vxxxxx ja tunnistajad Exxxx Kxxx ning Txxxxx Sxxx. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

§ 635

lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Balti Vara Kinnisvaraarenduse OÜ tegi 07.06.2006.a Korteriühistule TM hinnapakkumise xxxxxxxxxxxxxxx asuva ridaelamu remondiks kokku hinnaga 430900 krooni, millele lisandub käibemaks 18% 77562 krooni (tl 18). Pooled sõlmisid 10.07.2006.a töövõtulepingu ning lepingu p 2.1 kohaselt olid lepingu objektiks xxxxxxxxxxxxxxx asuva elamu soojustamiseks ja viimistlemiseks tehtavad tööd, mis on täpsemalt määratletud lepingu lisas nr

1. Kokku lepiti fassaadi viimistlemises pindalaga 730 m2 ühikuhinnaga 530 krooni, sellele lisandus vihmaveetorustiku vahetus 160 jm ühikuhinnaga 200 krooni ja katuseräästa värvimine ühikuhinnaga 120 krooni kokku 12000 krooni. Kõigi tööde eest kokku vastavalt lepingu p 8.2 on tasuks kokku lepitud 430900 krooni, millele lisandub käibemaks, seega kokku 508462 krooni (tl 12-17), lepingu lisaks oli 07.06.2006.a tehtud hinnapakkumine. Tööde tegemise ajal teatas hagejale kostjale, et tööde maht on üle 100 m2 suurem. Hageja on lõpule viinud fassaadi viimistluse 869,2 m2 mahus ning teostanud katuseräästa värvimise. Kohtul tuleb eelkõige tuvastada lepingu maksumus s.o kas poolte vahel oli täiendav suuline kokkulepe teostada tööd käibemaksuvabalt. Kostja seaduslik esindaja AxxxxVxxxx on andnud ütlusi, et läbirääkimistel Mxxxxx Kxxxxxx Mxxxxx Kxxxx ütles, et tööd on võimalik teostada käibemaksuvabalt juhul, kui tasutakse sularahas; ühistul oli võimalik tasuda sularahas ning sõlmiti suuline kokkulepe tööde teostamiseks käibemaksuvabalt; lepingust koostati üks eksemplar, mis jäi hagejale; summa, millest ühistu polnud nõus üle minema, oli umbes
2. Hageja seaduslik esindaja Mxxxxx Kxxxx andis ütlusi selles, et leping sõlmiti kahes eksemplaris, hageja ei ole kohtus kinnitanud kokkulepet töö tegemiseks ilma käibemaksuta. Kohtul tuleb hinnata, kas suuline kokkulepe tööde teostamiseks ilma käibemaksuta nn mustalt on tõendatud. Lepingu p 8.3 on pooled kokku leppinud, et töö eest tasumine toimub kahes jaos, millest 50% ehk 215450 krooni tasutakse enne töödega alustamist ja ülejäänud 50% ehk 215450 krooni tasutakse peale tööde lõpetamist, summale lisanud käibemaks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 21.07.2006.a enne tööde alustamist tasus hageja kostjale 215450 krooni s.o summa ilma käibemaksuta.. Seega tuleb hinnata, et õiged olid kostja esindaja ütlused kokkuleppes teostada tööd ilma käibemaksuta ning lepingu kogumaksumus oli 430900 krooni. Poolte kokkulepet, et 430900 krooni oli lõplik hind, kinnitab ka korteriühistu erakorralise koosoleku protokoll 19.10.2006.a, millest ilmneb, et 4 ühistu liikmed arvestasid ruutmeetri hinnaks 530 krooni s.o summa ilma käibemaksuta (tl 116). Pooltevahelise lepingu p 16.1 kohaselt lepingut võib muuta ja täiendada üksnes lepingu poolte kirjalikul kokkuleppel, vastasel juhul on kokkulepe kehtetu. TsÜS § 83 lg 2 kohaselt kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et käesoleval juhul poolte kokkulepe lepingu hinna muutmises on kehtiv, kuna kokkulepe nimetatud hinnas oli põhjuseks, miks leping üldse sellises tööde mahus sõlmiti. Lepingu summa kooskõlastamine ilma käibemaksuta on seadusevastane ja selline pooltevaheline kokkulepe on tühine TsÜS §-st 87 tulenevalt. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul alusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega oli algusest peale kehtetu poolte kokkulepe selles, et töö teostatakse ilma käibemaksu tasumata. TsÜS § 85 kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühistust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Seega antud juhul ei olnud tühine poolte kokkulepe tööde teostamises ning tasu maksmises. Käibemaksuseaduse § 3 lg 1 kohaselt käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, § 4 lg 1 p 1 kohaselt käive on kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Eeltoodust tulenevalt lasub seadusevastase kokkuleppe sõlmimise risk töövõtjal. Töövõtjal kui teenuse osutajal on riigile käibemaksu tasumise kohustus. Samas ei olnud ka korteriühistul õigus eeldada, et saadakse põhjendamatult hüve seadusevastase kokkuleppe läbi ning seega võib töövõtjal tekkida nõudeõigus ühistu vastu muul alusel kui lepingu täitmise nõudes. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepingu tasust on kostja on tasunud 215450 krooni ja 153770 krooni, seega kokku 369220 krooni. Hageja nõue kostja vastu on põhinõue 188537,68 krooni, viivis 186652,3 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu 1462,32 krooni. Hageja nõuab töö eest tasu ühikuhinna alusel vastavalt hinnapakkumise s.o vastavalt tegelikkuses viimistletud ruutmeetrite arvule (tl 18). Lepingu p 14.1 kohaselt tööde üleandmise vormistamiseks esitab Töövõtja Tellijale „Teostatud tööde akti“. Tellija on kohustatud tööd üle vaatama ning akti allkirjastama või sellest motiveeritult keelduma 3(viie) tööpäeva jooksul. Poolte vahel on vaidlus selles, kas pretensiooni esitamiseks tuleb arvestada numbriliselt kirjutatud 3 või sõnaliselt kirjutatud viis tööpäeva. Kuna lepingus on kolme tööpäeva kõrval märgitud tähtajaks ka viis tööpäeva, siis tuleb sellest lähtuda. Hageja hinnangul ei olnud kostja-poolne tööst keeldumine motiveeritud. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on hageja poolt koostatud 15.11.2006.a, kostja on vastualuse esitanud 22.11.2006.a s.o viie tööpäeva jooksul. Vastualuse esitamise alustena on nimetatud hageja poolt osa raha saamise mittetunnistamine, tööde mahu suurenemine ning osade tööde teostamata jätmine (tl 24, 25). Seega ei nõustu kohus hageja väitega, et tööst keeldumine polnud motiveeritud.

§ 639

lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv; kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve siduv. Hageja hinnangul kokkulepe 430900 krooni koos käibemaksuga tasumises töö eest ei ole siduv ja kostja hinnangul on siduv. Hageja väitel pooltevahelise lepingu p 6.2.1 tõendab hageja õigust tööde mahu suurenemisel nõuda täiendava tasu maksmist ja selles osas on tegemist mittesiduva eelarvega ning ühikuhindades on tegemist siduva eelarvega. Kostja juhatuse esimees Axxx Vxxxx andis ütlusi selles, et kostja jaoks oli summa, millega arvestati ning millest ei oldud nõus üle minema, 430000 krooni. Tunnistaja Exxxx Kxxx, kes on kostja juhatuse liige, andis ütlusi selles, et ühistut ruutmeetrid ei huvitanud, oluline oli lõppsumma. Tunnistaja Txxxxx Sxxx andis ütlusi selles, et on xxxxxxxx elanik, korteriühistu liige; ehitaja 5 tegi hinnapakkumise ning ühistu hakkas arutama, kas saavad sellist hinda endale lubada. Eeltoodud ütlustest ilmneb, et ühistu liikmetele oli oluline lõpphind ning nende tahe lepingut sõlmides oli kokku leppida lepingu p 8.2 nimetatud hinnas. Lepingu p 8.2 kohaselt on tasu lepingu nõuetekohase täitmise eest 430900 krooni, millele lisandub käibemaks. Lepingu p 6.2.1 sätestab, et töövõtjal on õigus nõuda lepingu hinna muutmist või täiendavate kulude hüvitamist lisaks lepingu esialgsele hinnale juhul, kui töö maht suureneb; hind muutub ainult töö mahu muutuse või vastavate lisatööde otseste kulude võrra; kulude aluseks võetakse lepingu lisas olevas hinnapakkumises toodud ühikuhinnad.

§ 639

lg 2 kohaselt mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud ette näha. Poolte vahel ei ole vaidlust faktis, et hageja eelarve koostamisel objekti ei mõõtnud. Hageja väitel uskus ta kostja mõõtmistulemusi. Hinnapakkumise ning lepingu kohaselt on töö pindala 730 m2, tegelik pindala oli 869,2 m2 s.o 139,2 m2 rohkem.

§ 7

lg 1 kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Antud juhul tuleb hinnata, et mõistlik olnuks hageja poolt objekti mõõtmine ning ebamõistlik on objekti hindamine ilma mõõtmata. Hageja ettevõtjana ei ole tegutsenud mõistlikult. Hageja juhatuse liige Mxxxxx Kxxxx on andnud ütlusi selles, et kostja juhatuse liige Axxx Vxxxx kinnitas, et on ise objekti kaks korda üle mõõtnud, hageja ei näinud põhjust objekti üle mõõtja; kostja selgitas hagejale, et töö lõplik maksumus selgub pärast töö teostamist. Kostja juhatuse esimees Axxx Vxxxx andis ütlusi selles, et tema mõõtmisi ei ole teinud, mõõdud ütles hageja ning esitas hinnapakkumise. Kohtu arvates ei ole õiguslikku tähendust sellel, kas mõõtmised teostas hageja või kostja. Hageja pidi tagama, et hinnapakkumine oleks paikapidav. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et objektiivseid muudatusi töö pindalas ning võimalikes segavates faktorites (satelliidiantennid seintel, kaablid) eelarve tegemisel ning töömahu suurenemise aja vahel ei toimunud. Pooled ei leppinud ka kokku senisest suuremat töömahtu või uut hinda. Pooled on küll kokku leppinud, et tööde mahu suurenemisel võib lepingu hinda muuta, kuid tõlgendades

§ 639

lg 1 ja 2 koos asub kohus seisukohale, et hinna muutmine on võimalik, kui hageja on teinud omalt poolt mõistliku selleks, et tööde maht ja seega lepingu hind ei muutuks, hageja seda teinud ei ole. Seega leiab kohus, et tööde maht oli täielikult ettenähtav ja hinnatav ning hagejal puudub õigus täiendavat tasu nõuda, eelarve oli pooltele siduv. Hageja nõue kostja vastu on 188537,68 krooni. Teostamata sokliosa viimistluse ja vihmaveetorustiku paigalduse eest hageja tasu ei nõua. Arvestades hinnapakkumise toodud ühikuhindasid on hageja tasu kogunõue 550127,8 krooni, sealhulgas elamu fassaadi viimistlemine 869,2 m2 x 625,4 krooni = 543597,68 krooni ja katuseräästa värvimine 14160 krooni. Kostja on hagejale tasunud 369220 krooni. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista reaalselt teostatud tööde eest 188537,68 krooni ja põhinõude pealt arvestatav viivis alates 15.11.2006.a. kuni põhinõude täitmiseni 0,3 % 188537,68 kroonist, s.o 565,61 krooni iga viivituses oleva päeva eest, kuid mitte rohkem kui 99 % põhinõudest, s.o 186 652,30 krooni. Töödest on teostatud fassaadi viimistlus välja arvatud sokli viimistlus, mille eest vastavalt hageja nõudele on tasu 456542 krooni ja katuseräästa värvimine, mille eest vastavalt hageja nõudele on tasu 14160 krooni, seega kokku 470702 krooni. Kohus tuvastas, et tasu lepingu täitmise eest on 430900 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nimetatud summast on tasutud 215450 krooni ja 153770 krooni, seega kokku 369220 krooni. Lepingus nimetatud töödest on teostamata sokli viimistlus ja vihmaveetorustiku vahetus. Sokli pindala s.o tegemata töö maht on 62 m2 (tl 71, 72). Üldisest kokkulepitud fassaadi pindalast 730 m2 tuleb maha arvata teostamata töö s.o 62 m2 ning tehtud tööks on fassaadi viimistlus 668 m2 , mille eest tasu on 668 x 530, seega kokku 354040 krooni, millele lisandub katuseräästa 6 värvimine hinnaga 12000 krooni, seega kokku tuleb sooritatud tööde eest tasuda 366040. Nimetatud summa on kostja tasunud, seega tuleb hagi rahuldamata jätta. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus otsuse tegemisel juhindub TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442. Haide Rimmel kohtunik 7