← Eesti

2-10-14473/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 30. august 2010.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja ka

) § 97 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning selle kohustuse mittetäitmisel või ebapiisaval täitmisel on kohtul õigus elatis kindla igakuise elatusrahana välja mõista.

§ 99

lg 1 järgi lähtub kohus lapse ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruse kindlaksmääramisel eelkõige lapse vajadustest ja tavalisest elulaadist ning kohustatud isiku varalisest seisundist (

§ 102

lg 1 ja 2).

§ 101

lg 1 alusel ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 10.10.2005.a tagaseljaotsusega nr 2-1018/2005 on mõistetud kostjalt välja elatusraha otsuse koostamise ajal kehtinud miinimummääras (1345 krooni) ning hageja palub elatist suurendada hetkel kehtiva elatise miinimummäärani, s.o 2175 kroonini kuus. Kostja on hagile esitatud vastuses küll viidanud asjaolule, et on töötu ning esitanud tõendi töötuna arvel olemise kohta, kuid

§ 102

lg 2 ja 103 sätestatud aluseid elatise summa vähendamiseks või piiramiseks menetluse käigus välja toodud ei ole. Kostjal töökoha ja sealt saadava sissetuleku puudumine ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise suurendamise otsustamisel hageja poolt soovitud miinimummäärani, millisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus omalahendis nr 3-2-1-

  1. Hageja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Eeltoodu põhjal loeb kohus hageja nõude igakuise elatusraha suurendamiseks 2175 kroonini põhjendatuks ning rahuldab hagi. Kohus suurendab Pärnu Maakohtu 10.08.2007.a otsusega tsiviilasjas nr 2-10-14473 kindlaksmääratud elatise suurust ja mõistab D.H.lt G.I. kasuks poja D.I. ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana alates
  2. märtsist 2010.a (hagi esitamisest) 2175 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni Menetluskulud 2

(3)Tsiviilasi nr 2-10-14473 TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises perekonnaasjas poolte endi kanda, sama paragrahvi teises ja kolmandas lõikes nimetatud erandlikke asjaolusid menetluskulude muul viisil jagamiseks pooled esile toonud ei ole. Toomas Talviste Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.