Obsah (8)

§ 448§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 468

2-10-13403 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 7. mai 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-13403 Tsivi

§ 448lg 41.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul, et ta soovib esitada kohtuotsusele kaja, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust puuduva osaga juhindudes

§ 448lg 42.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS SEB Pank (arve nr 10220034799018) või AS Swedbank (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057277. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse õiguslikud põhjendused

§ 444

lg 4 alusel võib kohus välja jätta tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa, piirdudes põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 1. Hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad

§ 407

lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 407

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ning kohtu määrus hagi menetlusse võtmise kohta elektrooniliselt AETis kätte toimetatud 09.02.2012.a.(tl.70), dokumendi on avanud Estemare OÜ äriregistrisse kantud seaduslik esindaja – juhatuse liige Andres Õunap; 19.03.2012 on Andres Õunap kinnitanud hagimaterjalide kättesaamist (tl. 75). Kostja ei ole kohtumääruses (tl.62-63) kindlaksmääratud tähtajal, s.o. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest kohtu poolt nõutud vastust hagile andnud. Hageja esitas

§ 407

lg 1 nimetatud taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega 23.04.2012.a.(tl 76).

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

1. Kuni 01.07.2009 kehtinud palgaseaduse (PaS) § 20 kohaselt maksab tööandja tööseisaku aja eest töötajale, kes ei ole süüdi tööseisaku tekkimises, tasu kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast. Töölepinguseaduse (TLS), mis kehtis kuni 01.07.2009 § 82 lg 1 järgi oli võimalik töölepingu lõpetamine tööandja poolse lepingutingimuste rikkumise või tootmis- või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu. Nimetatud alusel määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel pidi tööandja maksma vastavalt TLS § 82 lg 2 töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. 2 2-10-13403
2. Hageja on hagiavalduses põhjendanud oma nõudeid ja toonud esile nõuete aluseks olevad asjaolud. Kuna kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud, tuleb

§ 407lg 1 alusel lugeda hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja on taotlenud:

1. mõista välja kostjalt hageja kasuks 2009.aastal saamata jäänud töötasu 4804.24 eurot, sellest kahe kuu töötasu summas 1048.15 eurot mõista välja viivitamatult (brutos, arvestuse alused TVK toimikus lisatud TVK-le esitatud avaldusele lisas 8);
2. mõista välja kostjalt hageja kasuks 2008.a. ja 2009.a. saamata jäänud puhkuse 54 kalendripäeva eest hüvitis 930.54 eurot (brutos, arvestuse alused TVK toimikus lisatud TVK-le esitatud avaldusele lisas 8);
3. mõista välja kostjalt hageja kasuks hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 1572.23 eurot töölepingu lõpetamisel TLS § 91 lg 2 p 2 alusel (brutos, arvestuse alused TVK toimikus lisatud TVK-le esitatud avaldusele lisas 8);
4. mõista välja kostjalt hageja kasuks viivised väljamaksmata töötasult 701.21 eurot (brutos, arvestuse alused TVK toimikus lisatud TVK-le esitatud avaldusele lisas 8); 5.kohustada kostjat andma hagejale kätte tõend kindlustatule Eesti Töötukassale esitamiseks, muuhulgas andmetega töölepingu lõppemise kohta 07.12.2009 TLS § 91 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel tööandja poolse olulise lepingutingimuste rikkumise tõttu ja kostja poolt täidetud Töötaja tööraamat;
5. nõuda välja Töövaidluskomisjonilt töövaidlusasja nr 6191/9.3-2 lahendamise materjalid ja võtta need hagi lahendamise toimikusse ning TVK-le esitatud tõendid lugeda kohtusse esitatuks. Kohtuotsuse põhjendused menetluskulude jaotuse osas

§ 173

lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt

§ 174

lg 1 sätestatule võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 138lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Tulenevalt RLS § 22 lg 1 p 1 ei võeta palga nõudmise või töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Reena Undrest kohtunik 3