Obsah (5)

§ 100§ 101§ 15§ 99§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Otsuse teatavakstegemise 29. märts 2011. a. Haapsalu kohtumaja aeg ja koht Tsiviiasja number 2-10-12802 H

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

Lapse vajaduste kaitseks on seadusandja näinud

§ 101

lõikes 1 ette lapsele määratud elatise miinimumsuuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus, milleks käesoleval ajal on 2175 krooni e. 139,01 EUR’i. PKS § 101 lg1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 krooni ehk 139.01 EUR. Hagimaterjalidest nähtub, et hageja ja kostja elavad lahus juba pikemat aega. Hageja elab Eestis , kostja Soomes. Hageja ja kostja ühine laps M elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Hageja nõuab elatist seaduses ettenähtud minimaalmäärast suuremas summas, so. 3000 krooni millele lisandub elatiselt arvestatav tulumaks, ehk kokku siis 3630 krooni ehk 232 EUR-i kuus. Kuna hageja taotleb seadusega määratud elatise miinimum summast suuremat elatisraha lapsele, siis peab ta tõendama lapsele tehtavaid kulutusi. Hagiavalduses esitatud lapse vajaduste loetelus on hinnatud kulutusi lapsele kokku summas 4400 krooni, millest pool oleks 2200 krooni ehk 141 EUR-i. 141 EUR-i on lähedane elatise minimaalmäärale ja selle summa väljamõistmist elatisena kostjalt tütre ülalpidamiseks peab kohus põhjendatuks.

§ 15

lg1 kohaselt on abikaasadel teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 99

kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seostud kulutusi, alaelise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtusse esitamist. Hageja on elatishagi kohtusse esitanud

1. märts 2010.a., elatise väljamõistmist on hageja algselt taotlenud alates
2. märtsist 2009.a. , hiljem märkinud, et taotleb perioodi eest kuus kuud enne hagi esitamist tagantjärgi kuna kostja ei ole sel perioodil lapsele ülapidamist andnud. Kostja on kohtule esitanud tõendi, et ta on alates 2010.a. lõpust töötu ja seoses elamispinnaga tuleb temal teha väljaminekuid. Lõppkokkuvõttes leiab, kohus , et kostjalt elatise väljamõistmine tütre ülalpidamiseks on põhjendatud ja arvestades kohtule esitatud tõendeid peab kohus põhjendatuks väljamõistetava igakuise elatise suuruseks 141 EUR-i kuus ning selle elatise väljamõistmist alates
3. septembrist 2009.a.. Kohus peab vajalikuks märkida, et elatis on ettenähtud lapse ülalpidamiseks ja seetõttu ei ole põhjendatud elatisnõude sidumine muude hageja ja kostja vaheliste rahaliste vaidlustega. Poolte vahelised muud rahalised vaidlused on võimalik omavahelise kompromissi mittesaavutamisel lahendada eraldi kohtusse esitatava hagi teel sellest huvitatud isiku poolt. Muud lapse hooldusõigusse puudutavad vaidlused on nende olemasolu korral võimalik samuti lahendada kohtus vanema taotlusel eraldi elatise asjast hagita menetluses. Vastavalt PKS §-le 123 tuleb kohtul lapsesse puutuvaid vaidlusi läbivaadetes lähtuda esmajoones lapse huvidest. Selgitused: PKS (uus) § 100 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tulenav nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Menetluskulude jaotis TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, jätab kohus menetluskulud TsMS § 164 lõike 1 alusel poolte endi kanda. Seni ei ole kohtule esitatud poolte poolt andmeid, et nad oleksid seoses käesoleva menetlusega kandnud kulutusi. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lõike 1 punkti 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Kohtunik: Kristel Pedassaar