2-10-10338/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. juuni 2010.a kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-10-10338 Tsiviilasi P.L. hagi I.K.e vastu lapse põlvnemise tuvastamise ja lapsele elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja P.L. Kostja I.K. Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuni 2010.a Rahuldada P.L. hagi I.K.e vastu. Tuvastada, et K.L., isikukood xxxxxxxxxxx, sünd.xx xx xxxx, sünniakt nr 3 koostatud xxxxxxxxxx Vallavalitsuses xx xx xxxx põlvneb I.K.est (K.), isikukood xxxxxxxxxxx, sünd. xx. xxl xxxx.a, eluk. xxxxxxxxküla, xxxxxxxxxxx vald, xxxxxxxxx. Välja mõista I.K.’elt elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni igakuuliselt xx xx xxxx.a sündinud poja K.L.’e ülalpidamiseks P.L. kasuks alates
3. jaanuarist 2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Jätta menetluskulud kostja I.K.e kanda. RESOLUTSIOON Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab kirjeldava ja põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Tsiviilasi nr 2-10-10338 Hageja nõue ja põhjendused Hageja P.L. esitatud hagiavalduse (tl 1-3) kohaselt on tema ja kostja I.K.e kooselust xx xx xxxx.a sündinud poeg K.L. (sünnitunnistus tl x). Kostja on tunnistanud lapse omaks, aga ei ole kantud sünniakti ning keeldub koos hagejaga tegemast ühist avaldust perekonnaseisuasutuses. Kostja ei ole lapse ülalpidamisest alates tema sünnist osa võtnud. Lapse vajadusteks igakuiselt on 4350 krooni, hageja sissetulek on vanemahüvitise ja sotsiaaltoetuse näol kokku 4500 krooni kuus. Hageja palub tuvastada lapse põlvnemine kostjast ning mõista välja elatis lapse ülalpidamiseks kehtivas miinimummääras ehk 2175 krooni kuus alates 01.01.2010.a. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud, samuti ei ilmunud ta 10.06.2010.a kohtueelistungile, olles kohtukutse kätte saanud isiklikult ja seega teadlik mitteilmumise tagajärgedest. Hageja taotles kohtueelistungil tagaseljaotsuse tegemist, millise taotluse kohus rahuldas. Kohtu seisukohad, kohaldatav õigus Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 sätetest teeb kohus kostja kohtuistungile (tulenevalt TsMS § 410 sätetest ka kohtueelistungile) mitteilmumisel hageja taotlusel tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Perekonnaseaduse (PkS) § 42 lg 1 järgi võib lapse põlvnemist isast tuvastada kohus ema nõudel, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha (PkS § 41 järgi esitatava ühise avaldusega perekonnaseisuasutusele). Kuivõrd hageja väitel on tegemist tema ja kostja ühise lapsega ning kostja keeldub vastavasisulise avalduse esitamisest, siis tuleb eelneva põhjal ja hageja vastavaid väiteid TsMS § 413 lg 1 kohaselt omaksvõetuks lugedes pidada hageja nõuet lapse põlvnemise tuvastamiseks põhjendatuks ja hagi rahuldada. Samuti tuleb rahuldada hageja nõue lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmise osas, sest PkS § 61 lg 1 alusel mõistab kohus lapse vanema nõudel välja elatise lapse ülalpidamiskohustust (tuleneb PkS § 60 lõikest 1) mittetäitvalt vanemalt. Kohus võib elatise välja mõista PkS § 70 lg 2 alusel ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Sellekohased hageja väited tuleb lugeda eelnevast lähtuvalt kostja poolt omaksvõetuks. Menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas üldjuhul poolte endi kanda, hageja on antud juhul aga taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda, põhjendades seda kohtueelistungil sellega, et vanemahüvitis lõpeb käesoleva aasta augustis ning tal puuduvad muud sissetulekud. Võimalikuks menetluskuluks asjas on põlvnemise tuvastamise nõudelt tasutav riigilõiv, mille tasumisest kohus hageja 16.04.2010.a määrusega vabastas. Kohus leiab, et antud juhul tuleb menetluskulud asja sisu ja kostja menetluslikku käitumist (kohtule ei vastanud, kohtueelistungile ei ilmunud, nõudeks on lapse ülalpidamine) arvestades jätta kostja kanda TsMS § 164 lg 2 alusel, mis lubab menetluskulusid jagada erinevalt sama paragrahvi esimeses lõikes sätestatud üldpõhimõttest, kui selline jagamine ei oleks õiglane. Kohus ei pea õiglaseks eelnimetatud asjaoludel hagejale pärast menetlust TsMS § 179 lg 1 alusel riigilõivu tasumise kohustuse panemist tagantjärele. 2