← Eesti

2-09-1992/2

Obsah (7)§ 415§ 416§ 313§ 407§ 173§ 162§ 174

Tsiviilasi nr 2-09-1992 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märtsil 2009a. Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasj

§ 415, § 422).

Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (

§ 416lg 1).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK Rxxxx Kxxxxxesitas 19.01.2009a. Tartu Maakohtule hagi Üxxx Vxxxx vastu lapsele makstava elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 28.12.2006a. otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis poolte ühise lapse Hxxxxx Lxxxx Vxxxx, sünd. xxxxxxxxxxa., ülalpidamiseks igakuiselt 1500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses (kohtuotsus tl.4-5). Käesolevaks ajaks on suurenenud lapse vajadused ja kõrgenenud hinnad. Hageja väitel kulub lapse ülalpidamiseks minimaalselt 5000 krooni kuus. Hageja leiab, et mõistlik ja kostja poolt reaalselt täidetav elatisesumma on käesoleval ajal seadusest tulenev elatise miinimumsumma, s.o. 2175 krooni. Hageja märgib oma sisetulekuks töötasu 4500 krooni ja lastetoetused. Tuginedes PkS §61 lg 3 palub hageja kohtul suurendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatist ja mõista välja kostjalt hageja kasuks laps Hxxxx- Lxxxx Vxxxx ülalpidamiseks elatis 2175 krooni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega ja kohustas teda hagile vastama 23.veebruariks 2009a. Kohus selgitas kostjale määruses kohtule vastamata jätmise tagajärgi ja hoiatas tagaseljaotsuse tegemise võimaluse eest(määrus tl.1). Määruse koos hagimaterjalidega on vastu võetud kostja isa poolt 09.02.2009a.

§ 313lg2 lähtudes loeb kohus hagimaterjali kostjale edastatuks.

Kostja kohtule vastanud ei ole. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

§ 407

lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab, et Rxxxx Kxxxxxhagi Üxxx Vxxxxxvastu lapsele makstava elatise suurendamise nõudes on põhjendatud ja tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on 06.05.2005a. sündinud tütar Hxxxx- Lxxxx Vxxxx (sünnitunnistus tl.6). PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja Üxxx Vxxxx, Hxxxxx Lxxxx Vxxxx isana on kohustatud teda ülal pidama. PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 28.12.2006a. otsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis poolte ühise lapse Hxxxxx Lxxxx Vxxxx, sünd. xxxxxxxxxxa., ülalpidamiseks igakuiselt 1500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. PkS § 61 lg 3 näeb ette, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise 2

(3)suurust muuta. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast, s.o käesoleval ajal 2175 krooni kuus. Lapse vajadused on suurenenud, kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud elatis 1500 krooni kuus ei ole lapse ülalpidamiseks piisav. Hageja on taotlenud elatise suurendamist selliselt, et kostjalt mõistetaks välja elatis 2175 krooni kuus krooni kuus. Hageja on nimetanud lapse kulutusteks igas kuus alljärgneva: toit 1500 krooni, riided 500 krooni ja jalanõud 500 krooni, ravimid, vitamiinid 500 krooni, hügieenitarbed 200 krooni, last arendavad mänguasjad, raamatud 300 krooni ning kommunaalmaksud 1000 krooni. Kohtu hinnangul on hageja poolt nimetatud kulutused lapsele mõistlikud ega ole ülepaisutatud. Hageja sissetulekuks on töötasu 4500 krooni ja lasteraha ning sellest ei piisa lapse vajaduste rahuldamiseks. Hageja ülalpidamisel on ka tütar Mxxxx- Axxxxxx Pxxxxx Hageja poolt nõutav elatisesumma on seaduses ettenähtud elatise alammäär. Kostja ei ole avaldanud asjaolusid, mis võiks olla aluseks nõude rahuldamata jätmisel. Hageja on avaldanud, et kostja omab kindla sissetuleku töökoha näol, tal ei ole perekonda ega teisi ülalpeetavaid. Lähtudes eeltoodust suurendab kohus Üxxx Vxxxxxx kohtuotsusega väljamõistetud elatist ja mõistab temalt välja elatise hageja kasuks lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus PkS § 70 lg 1 alusel alates hagi esitamises, s.o alates 19.01.2009a. Kohus mõistab elatise välja PkS § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja on kohustatud elatist maksma jätkuvalt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida, mõistab kohus PkS § 63 lg 1 järgi elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku enda nõudel. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Ü.Raag 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.