2-09-1549/11

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks

1. aprill 2009 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-1549 Hagi ese E.O. hagi T.L. vastu lapsele elatise nõudes Menetlusosalised Hageja E.O. () kostja T.L. () Asja läbivaatamise kuupäev
2. aprill 2009 Resolutsioon
3. Rahuldada hagi.
4. Välja mõista T.L.’lt (L.) E.O. kasuks elatis lapse T. L. (sünd.: ) ülalpidamiseks summas 2300 (kaks tuhat ) krooni kuus alates
5. jaanuarist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni
6. juulini 2014, kuid mitte alla elatise minimaalmäära. Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
7. jaanuaril 2009.a. esitas E.O. kohtule hagi T.L. vastu lapsele elatise nõudes. 2 Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ sündis hagejal kooselust kostjaga
8. juulil 1996 poeg T.L.. Laps elab oma ema, e. hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja lapse ülalpidamises regulaarselt ei osale ja ei ole alates detsembrist 2008 elatist maksnud. PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Vanemal on kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. See kohustus ei ole ühekordne, vaid on pidev, sõltumata sellest kumma vanema juures on laps. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Eelduslikult täidab vanem lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. PkS § 61 lg-st 4 tulenevalt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 krooni. Hageja taotleb elatise välja mõistmist kostjalt summas 2300 krooni kuus, arvestades, et elatiselt tuleb maksta ka tulumaks vastavalt Tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja 19 lg.
9. Hageja taotleb elatise väljamõistmist kostjalt alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte alla elatise minimaalmäära. KOSTJA VASTUVÄITED Vastuses hagile /t.l. 12/ teatas kostja, et on maksnud elatist 1800 krooni kuus. Kostja tunnistab, et ei ole maksnud elatist alates detsembrist 2008, kuid lubab võla maksta esimesel võimalusel. Kostja palub elatise suurust vähendada 1800 kroonini põhjusel, et tema ülalpidamisel on ka teine alaealine laps. Lisaks on kostja perekond kandnud kulusid lapse ülalpidamiseks, viinud lapse igal suvel reisile, samuti viibib laps nädalalõppudel ja koolivaheaegadel kostja perekonna juures. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et nende ühine laps elab ema e. hageja juures. Kostja lapse ülalpidamisest regulaarselt osa ei võta ja on ka ise tunnistanud, et jättis elatise mitme kuu jooksul maksmata. Võla maksis kostja ära kohtuistungi toimumise päevaks. Võttes aluseks asjaolu, et kostja ei ole tõendanud elatise regulaarset maksmist seaduses ettenähtud suuruses, on kohus seisukohal, et kostja ei ole oma kohustust elatise maksmisel nõuetekohaselt täitnud, vaatamata sellele, et kostja on mingil moel osalenud lapse ülalpidamises. Perekonnaseaduse § 61 kohaselt , kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 3 Vabariigi valitsuse
10. detsembri
11. a määrus nr. 254 kehtestas kuupalga alammääraks alates
12. jaanuarist 2008 4350 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 2175.- krooni. Kohtuistungil nõustus kostja hageja poolt nõutud elatise suurusega, mis tegelikult ei ole oluliselt suurem kui elatise minimaalmäär. Kuna elatise nõue ei ületa oluliselt elatise minimaalmäära, ei ole kohus nõudnud hagejalt lapse ülalpidamiseks vajalike kulutuste arvestust ja tõendeid kulude kohta. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud seisukohale, et elatise nõue summas 2300 krooni kuus on põhjendatud ja ei saa kostjale olla ülemäära koormav. Kostja nõustus istungil nõutud elatise suurusega. Elatise suuruse määramisel peab kohus võtma aluseks eelkõige lapse vajadused. Makstav elatis peab tagama normaalsed rahalised võimalused lapse arenguks ja kasvatamiseks. Kohus lähtub põhimõttest, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Siinkohal tuleb nõustuda kostja seisukohaga, et elatise maksmine ühele lapsele ei tohi halvendada teise, kostja poolt ülalpeetava, lapse varalist kindlustatust. Ka on Riigikohus oma otsuses nr. 3-2-1-21-07 olnud seisukohal, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Vanem peab oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis takistaks tal otsida endale tasuvamat töökohta, et oma lapsi vajalikul määral toetada. 2300 krooni maksmine elatisena ei ole kostja jaoks ülemäära koormav ega takista tal ülal pidamast ka teist oma last. Seetõttu rahuldab kohus hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja elatise hageja poolt nõutud summas alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatist on kostja kohustatud maksma regulaarselt ja selle suurus ei tohiks jääda alla elatise minimaalmäära. S.t. elatise minimaalmäära suurenedes peaks kostja ise maksma elatist seaduses ettenähtud määras, ilma, et hageja esitaks selle saamiseks hagi kohtusse. TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder