§-le 393, kohustades teda lähtudes
Hagimaterjalid on 27.02.2009a kostja poolt vastu võetud( tl 17). Kostja kohtule tähtaegselt ei vastanud. Kohtuistungile 16.04.2009a I.Sxxx ei ilmunud, vaid saatis samal päeval kohtule e-kirja, teatades, et ei saa istungile ilmuda, seoses välisriigis tööl olemisega. Samas avaldas kostja, et on nõus hagis toodud nõudega tema vastu, kuid ta ei ole võimeline tasuma kogu nõuet korraga, vaid 6000 krooni kaupa kuus. Ta on oma võlgnevust juba ka vähendanud. Hageja esindajana osales kohtuistungil Kairi Toomsalu, kes ei nõustu kostja poolt pakutud osamaksete tasumisega, kuna kostjaga on ka eelnevalt maksegraafik sõlmitud, mida ta täitma ei hakanud. Kui kohus nõude rahuldab, siis kohe täituri poole hageja ei pöördu kui kostja tasumise vastu huvi üles näitab. Hageja jääb nõude juurde, vähendades põhinõuet 5985 krooni, mis on kostja poolt käesoleva aasta veebruaris ja märtsis osadena tasutud. Hageja taotleb tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada õigeksvõtul põhineva otsusega.
lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
lg 4 alusel jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja märgib üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja sõlmisid 26.02.2007a laenulepingu nr 07-035905-VL, summas 120 000,00 krooni, intressimääraga 14% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.03.2011a. Hageja kandis laenusumma kostja laenukontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15.kupäeval, summas 3314,62eek. Alates 15.04.2008a kostja laenu tagasi ei maksnud. Lepingu p 10 kohaselt on hagejal õigus arvestada viivist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates VÕS § 113 sätestatud määra alusel. Lepingu p 13.3 kohaselt on kostjal kohustus tasuda lepingu ülesütlemise korral ühekordset trahvi kuni 1% varaliste kohustuste summast. 14.08.2008a saatis hageja kostjale kirja lepingu võlgnevuse suuruse kohta, paludes tasuda võlgnevus hiljemalt 29.08.2008a ning hoiatades lepingu ülesütlemisest ja võlgnevuse nõudmisest kohtu kaudu. Kostja oma võlgnevust hageja ees ei kustutanud. 23.10.2008a ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. Kostja ei ole endale laenulepinguga võetud kohustusi täitnud ega teavitanud hagejat kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. 07.01.2009a seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 115 821,77 krooni, millest 102 972,89 eek on põhiosa, põhiosa viivis 2764,23 eek, intress 8935,87 eek, leppetrahv 1126,35 eek ja leppetrahvi viivis 22,43 eek. Kohtuistungil teatas hageja põhinõude vähendamisest 5985 krooni võrra, mille kostja on tasunud veebruaris- märtsis. Hageja esitas selle kohta täiendava tõendi. Hagi tuleb rahuldada. 2
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada, kuid põhinõuet tuleb vähendada kostja poolt tasutud summa võrra. Vastavalt
§-le 468 lg 1 p 1 on hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatult täidetav. On põhjendatud ja mõistlik, et pooled sõlmivad kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks osade kaupa ja seda on võimalik teha täitemenetluse käigus. MENETLUSKULUDE JAOTUS
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuna hageja menetluskulud on hagiavalduses ja selle lisades juba esitatud ning kostjal on olnud nendega võimalik tutvuda, siis menetlusökonoomia eesmärgil kohus ei rakenda
Kostja ei ole menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas hageja senisteks menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 12 500 krooni. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu tuleb kanda kostjal
lg 1 alusel.
lg 3 alusel võib menetlusosaline kümne päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest nõuda menetluskulude kohta tehtud otsuse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes. Kohus lähtus otsuse tegemisel
lg 2; § 139; § 162 lg 1; § 173 lg 1, lg 3; § 367; § 410; § 413 lg 1, 2; § 435; § 436; § 444 lg 4; § 468 lg 1 p 1; VÕS § 76 lg 1; § 101 lg 1 p 1; § 108 lg 1; § 113 lg 1; § 396 lg 1; § 397. Kohtunik Ü.Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.