2-09-613 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2009.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-613 Tsiviilasi Lxxxx Pxxx taotlus riigi õigusab

) ei ole sätestatud teisiti.

§ 7lg 1 sätestab alused, millal kohus keeldub riigi õigusabi andmisest.

Käesolevas asjas peab kohus hindama p 1- 5 kohaldamist. Nimetatud sätte kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui: 1) taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi; 2) taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb; 3) taotlejal on võimalik kulud õigusteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, välja arvatud käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud vara; 4) kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. 5) asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus leiab, et hagejal võib olla raskusi oma õiguste kaitsega. Esitatud asjaolude põhjal soovib LxxxxxPxxx esitada hagi omandiõiguse tunnustamiseks varale (talule). Selline nõue on õiguslikult keerukas ja nõude esitamiseks on vajalikud õigusalased teadmised ja kogemus. Milliseks kujunevad kostja väljavaated õiguste kaitsel, ei ole võimalik hinnata, kuna ei ole teada, milliseid vastuväiteid ja tõendeid vastaspool(ed) võib esitada. Hageja majandusliku seisundi teatise kohaselt on tema igakuiseks sissetulekuks pension 3770 krooni ja sotsiaaltoetus 420 krooni. Registreeritav vara hagejal puudub. Vältimatud püsikulutused ühes kuus (kulud eluasemele, toidule, transpordile) on ca 4000 krooni, lisaks kulud küttepuudele, gaasile jms. Vastavalt

§ 7

lg 1 p 4 arvestatud hageja kahekordne keskmine sissetulek oleks 8380 krooni, millest tuleb maha arvestada maksud. Arvestades esitatava nõude keerukust kujuneksid eeldatavad õigusabikulud kindlasti suuremaks kui nimetatud summa, mistõttu ei ole hageja sissetulek piisav, et tasuda iseseisvalt õigusabiteenuse eest.

§ 15

lg 5 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsuses või määruses määratakse kindlaks sama seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis, riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16 ja riigi õigusabi osutav advokaat vastavalt §-le 18.

§ 8sätestab riigi õigusabi andmise viisid.

Kohus leiab, et lähtudes esitatavast nõudest ja kostja majanduslikust olukorrast tuleb kostjale vastavalt

§ 8p 1 anda õigusabi kohustuseta hüvitada õigusabi tasu ja õigusabi kulud.

2 Lxxxx Pxxx ei ole nimetanud advokaadi nõusolekut tema esindamiseks riigi õigusabi korras, seega määrab kohus riigi õigusabi seaduse § 18 lg 2 alusel õigusabi osutajaks OÜ Advokaadibüroo Sirje Must, kellel tuleb määrata õigusabi andma advokaat. Määrus tuleb Riigi õigusabi seaduse § 18 lg 2 alusel teadmiseks Eesti Advokatuurile, Rahandusministeeriumile ja riigi õigusabi osutajale. Haide Rimmel kohtunik 3