Muuta töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut ja lugeda tööleping lõppenuks
Cata OÜ-lt välja tasumata töötasu kuni 12.11.2008 summas 57994 krooni (brutosumma) ja 13.11.2008 kuni 03.12.2008 summas 27960 krooni (brutosumma) Vxxxx 1 Txxxxxxxxx kasuks. Mõista RaumaCata OÜ-lt välja hüvitis
Cata OÜ-lt välja 17372.50 krooni Vxxxx Txxxxxxxxx kasuks puhkuse kompensatsiooni katteks (9,32 päeva eest). Muus osas jätta Vxxxx Txxxxxxxxx hagi rahuldamata. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks osaliselt, s.o. tasumata töötasu osas summas 57994 krooni (brutosumma). Otsus koos kirjeldava ja põhjendava osaga tehakse teatavaks
Perioodil 20.10.-30.10.2008 oli hageja haiguslehel. Hageja teavitas haiguslehe algamisest tööandjat ja 14.11.2008 esitas tööandjale haiguslehe. 18.11.2008 edastas tööandja haiguslehe Haigekassale. Tööandja on peatanud hageja kindlustuskaitse alates 15.09.2008, mistõttu hagejale ei saa välja maksta töövõimetuse hüvist. 14.11.2008 esitas hageja tööandjale ka kaks puhkuseavaldust. Tööandja võttis need avaldused 14.11.2008 vastu ega maininud midagi 15.09.2008 koostatud käskkirjast. Oma tegevusega käitus tööandja nii, nagu oleks hageja endiselt töötajate nimekirjas. Tööandja on koostanud 2 15.09.2008 käskkirja, millega lõpetas hagejaga ühepoolselt töölepingu seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega. Hageja sai selle käskkirja kätte 03.12.2008, mil tööandja soovis, et hageja kirjutaks käskkirja kättesaamise kuupäevaks 15.09.
lg.1, lg.2 ja § 82 alusel palub hageja lugeda tööleping lõppenuks alates 03.12.2008; muuta töölepingu lõpetamise formuleeringut ja lõpetada tööleping
alusel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu; maksta välja palk sunnitud töölt puudumise aja eest alates 12.09.2008 kuni 03.12.2008; mõista välja kuue kuu hüvitis vastavalt
lg.2; maksta välja lõpparve seisuga 03.12.2008; taastada ravikindlustus alates 15.09.2008, riigilõiv ja kohtukulud jätta kostja kanda. Tõenditena esitas hageja töölepingu koos tõlkega (tl.5,6), käskkirja 15.09.2008 (tl.7), puhkuseavaldused (tl.8,9), Haigekassa korralduse 01.12.2008 V.Txxxxxxxxxx töövõimetuse hüvitise mittemaksmise kohta (tl.10), hageja avaldused tööandjale (tl.1112), postikviitungi avalduse saatmise kohta (tl.13), tööandja teade hagejale töölepingu lõpetamise kohta 15.09.2008
lõige 5 alusel katseaja mitteläbimise tõttu (tl.14), pangakonto väljavõte (tl.15), hageja ja tööandja vaheline SMS-vahetus (tl.16). Pärast kostja vastuväidete saamist täiendas hageja 20.04.2009 oma väiteid ja seisukohti järgmiselt (tl.34-36): hageja loobub ravikindlustuse taastamise nõudest, kuna praeguseks hageja juba omab kehtivat ravikindlustust. Kuna tööandja kinnitas kogu aeg, et kohe saab tööd, siis eeldas hageja, et tööleping kestab. Tööandja kinnitas ka töölepingu sõlmimisel, et 3-kuuline tähtajaline leping hiljem pikendatakse. Ei ole õige, et hageja ei tulnud tööle- kostjal ei olnud tööd pakkuda. Ka 14.11.2008 kinnitas kostja, et peatselt saab tööd. Kuna kumbki pool ei avaldanud 12.11.2008 soovi töölepingu lõpetamiseks, eeldas hageja, et tööleping kestab edasi. Esmakordselt teavitas tööandja hagejat töölepingu lõpetamisest 03.12.2008. Kui hageja 14.11.2008 esitas tööandjale puhkuseavaldused, võttis tööandja need vastu, kirjutas alla ja ei maininud sõnagagi, et töösuhe on lõppenud. Hageja on arvamusel, et asjas ei tule kohaldada Mereteenistuse seadust, kuna alused (Amiraali, Ali, Rolle, Minos), millele hageja oli tööandja poolt tööle suunatud, ei ole kantud eesti laevaregistrisse, vaid Soome laevaregistrisse. Seega tuleb rakendada Töölepingu seadust. Alus Amiraali, millel hageja töötas, tuli remondist 11.09.2008 (mitte ei läinud 12.09.2008 remonti). Enne seda töötas hageja alustel Ali, Rolle, Minos. Meeskondade ümbersuunamine ühelt aluselt teisele oli tavaline. 3 Kohus tegi hagejale ja kostjale ettepaneku täpsustada oma nõudeid, väiteid ja seisukohti (tl.37) hiljemalt 15.juuniks 2009, millele hageja vastas 28.05.2009 (tl.40). Kostja kohtu ettepanekule ja küsimustele ei vastanud ei vastanud. Hageja esitas oma nõude arvutused: 2 kuu 20 päeva eest saamata jäänud töötasu summas 104 000 krooni, 6 kuu hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest 196 116 krooni, lõpparve (puhkusekompensatsioon) summas 15145 krooni (tl.40). Kohtuistungipäevaks esitas hageja veelkordse nõude täpsustuse (tl.54): 2 kuu 20 päeva eest saamata jäänud töötasu 123 822 krooni, 6 kuu hüvis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest summas 278 601 krooni, puhkusekompensatsioon 18 031 krooni. Kostja vastuses hagile (tl.24-27) teatas, et poolte vahel sõlmiti 12.08.2008 meretööleping. Hageja töösuhe on lõppenud
alusel tähtaja möödumise tõttu alates 13.11.2008, kuna hageja sel kuupäeval tööle ei tulnud.
lg.4 järgi loetakse töösuhe lõppenuks tähtaja möödumise tõttu, kui töötaja töölepingu lõpetamisest tööandjat ei hoiatanud ja jääb lepingutähtaja viimasele päevale vahetult järgneval tööpäeval töölt ära. Kostja arvates oli hageja teadlik, et tema töösuhe loeti kostja poolt lõppenuks alates 13.11.2008 tähtaja möödumise tõttu, kuna just siis hageja tegevus aktiviseerus. Ta esitas 14.11.2008 kaks puhkuseavaldust puhkusele jäämiseks, s.h. alates 10.11.2008. Ei ole õige, et kostja lubas hageja puhkusele. Pärast töösuhte lõppemist ei saa kostja hagejat puhkusele lubada. Hageja, saades 14.11.2008 teada töösuhte lõppemisest alates 13.11.2008, omas ITVS § 6 lg.2 alusel õigust ühe kuu jooksul pöörduda töövaidlusorganisse. Hageja ei ole vaidlustanud töölepingu lõpetamist
Kostja taotleb kohaldada hagi töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmiseks ning töölepingu lõpetamiseks
ÜS § 143). Aegumise kohaldamise korral ei pea kohus analüüsima töösuhte lõpetamise nõude sisulist põhjendatust ja poolte käitumist alates 14.11.2008. Puuduvad formaalsed ja materiaalsed eeldused
Hageja ei ole tõendanud selliste eelduste olemasolu. Kohaldamisele kuulub MTS, mille § 59 lg.1 järgi võib laevapereliige lõpetada meretöölepingu, kui reeder rikub meretöölepingut. Sellisel juhul maksab reeder laevapere liikmele tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu.
kohaldamise formaalseks eelduseks on töötaja poolt põhistatud avalduse esitamine tööandjale. Hageja ei ole kunagi esitanud kostjale avaldust töölepingu lõpetamiseks
Töötaja saab nõuda töölepingu lõpetamist
alusel, kui tööandja on oluliselt rikkunud lepingu tingimusi, sellekohane teatis tuleb töötaja poolt esitada ajal, mil leiab aset tööandjapolne lepingutingimuste rikkumine (täitmatajätmine). Kui hageja sai kostjapoolest lepingutingimuste täitmatajätmisest teada 13.septembril, olnuks tal võimalus sellekohane avaldus
Kostja leiab, et hageja on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, kui alles 4 kuu pärast leiab, et ta soovinuks töösuhte lõpetamist
Hea usu põhimõttest lähtudes ei kuulu rahuldamisele ka hageja nõue
Hageja nõue sunnitud töölt puudumise aja eest 12.09.2008 kuni 03.12.2008 palga saamiseks ja lõpparve saamiseks: tegemist oli tööseisakuga
S § 20 kohaselt. 4 Ravikindlustuse taastamise nõue ei tulene
sätetest ja seda nõuet ei saa menetleda tsiviilasja raames. Kostja kohtu kirja (tl.37) alusel kohtule ei vastanud ja oma seisukohti määratud ajaks ei esitanud (kiri kätte saadud 22.mai- tl.39). Hageja väidete alusel teatas kostja täiendavalt (tl.48-50): sõlmitud tööleping viitab pooltevahelisele kokkuleppele, et kohaldamisele kuulub Mereteenistuse seadus. Sõlmitud leping vastab MTS § 8 lg.3 lepingu tunnustele. Töölepingu seadus ja Mereteenistuse seadus on üldnormi ja erinormi vahekorras, mille konflikti korral kuulub kohaldamisele alati erinorm ehk MTS. Leping on lõpetatud tähtaja möödumise tõttu alates 13.11.2008, tähtajalise töölepingu, s.h. meretöölepingu lõppemisest teatamata jätmine ei muuda töölepingut, s.h. meretöölepingut määramata ajaks sõlmituks kui töösuhe faktiliselt ei jätkunud. Hageja ei esitanud töölepingu kehtivuse ajal kostjale mingeid avaldusi ega käinud tööl alates 13. novembrist. Hageja väide, et töösuhe lõppes
alusel, ei tugine faktilistel asjaoludel ja hageja ei ole ühtki vajalikku eeldust ka tõendanud. On möödunud
lg.2 ettenähtud ühekuuline tähtaeg töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks, kuna kostja lõpetas hagejaga töösuhte 13.11.2008
Seda arvestades esitab kostja ITVS § 6 lg.2 alusel töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõudele aegumise vastuväite.
Kostja ei vaidlusta hageja meretöölepingu kehtivust kuni tähtaja saabumiseni. Kuivõrd selle järgi meretöölepingut ei lõpetatud, siis ei ole käskkirjal tõendina käesolevas asjas tähtsust. Kui kohus leiab, et see käskkiri on meretöölepingu lõpetamise aluseks, siis esitab kostja aegumise vastuväite. Käskkirja lugemine meretöölepingu lõpetamise aluseks ei ole kooskõlas ka hageja poolt esitatud töölepingu lõpetamise asjaoludega. Kostja vaidleb vastu hageja hüvitusenõudele 6 kuu palga ulatuses. Tähajalise lepingu puhul ei ole võimalik nõuda hüvitust määras, mis ületab lepingu kehtivust. Hageja keskmise palga arvutus ei vasta VV 15.08.2001.a. määrusele nr .
novembril lõpetati töösuhe ära. Siis läksid poolte suhted teravaks ja tööandja ütles, et kui töötajale ei meeldi see §, siis valime teise ja tegi tagasiulatuvalt 15.septembri käskkirja. See käskkiri on tehtud peale seda kui töötajatööandja vahel tekkis vastuolu. See käskkiri ei oma tähtsust. Kui jääda 15.
, siis ainuüksi lepingu tähtajalisuse põhjuse aluse märkimata jätmise tagajärjena töölepingu tähtajatuks lugemine ei ole proportsionaalne. Kui tähtajalise töölepingu sõlmimise alus oli olemas, kuid seda ei märgitud, siis on tegemist formaalse eksimusega, mis ei too kaasa töölepingu tähtaja kui olulise tingimuse kehtetust. Lepingu tähtaja muutmise nõue on iseseisev nõue. Hageja ei ole sellist nõuet esitanud. Sellise nõude esitamine olnuks hagejal võimalik kuni 12.11.2008. Kuna sellist nõuet ei ole esitatud, siis on see tänaseks aegunud ja kohus ei saa lugeda hagejaga sõlmitud lepingut määramata ajaks sõlmitud töölepinguks. Tähtajaline tööleping lõppes hagejaga 12.11.2008 tähtaja möödumise tõttu
Asjas on tähtis, et faktiline töösuhe pärast lepingutähtaja möödumist ei jätkunud. MTS ei sätesta tähtajalise meretöölepingu lõppemise osas erinormi, kohaldamisele kuulub
.
lg.4 alusel loetakse töösuhe lõppenuks, kuna töötaja jäi lepingutähtaja viimasele päevale vahetult järgneval tööpäeval töölt ära. Fakt, et hageja hakkas 14.novembril esitama avaldusi puhkuste kohta, viitab, et ta oli teadlik töösuhte lõppemisest 13.11.2008. Selline hageja tegevus on vastuolus tema väitega, et ta sai alles 03.12.2008 teada töösuhte lõppemisest. Hageja töötasu kuus oli 39 150 krooni. Kolme kuu töötasu 117 450 krooni. Hagejale on juba makstud 59 505.94 krooni (neto 46 542.50 krooni). Kostja möönab, et hagejale on tasumata töötasu brutosummas 57 994 krooni. Puuduvad formaalsed ja materiaalsed eeldused
Hageja ei olle kunagi esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks
alusel, need töölepingu lõpetamise aluseks olevad asjaolud tuleb esitada töösuhte kestmise ajal. Tehes seda nüüd, käitub hageja vastuolus hea usu põhimõttega.
Tähtajalise töölepingu puhul ei ole võimalik nõuda hüvitust määras, mis ületab lepingu kehtivust. Tööleping lõppes 12.11.2009 (peaks olema ilmselt 2008). Kohtu seisukohad Kohus, uurinud ja hinnanud hagiavaldust, poolte kirjalikke seisukohti, esitatud tõendeid ja poolte seletusi, seisukohti ja vastuväiteid kohtuistungil, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud: 1) poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline tööleping kestusega 3 kuud, mille järgi töösuhe algas 12.augustil 2008. Töölepingus oli määratud katseaeg 3 kuud. Palk 2500 EUR-i kuus. Töölepingu p.29 all- täiendavad tingimused, tähtajalise töölepingu põhjus, kokkuleppelised tingimused- on kirjas: Tööleping puudutab kõiki puksiire, töötajat võib ka rentida. Töötaja peab järgima narkootikumi- ja alkoholipoliitikat… Sellised töölepingu tingimused on tõendatud töölepinguga (tl.5,6). Töölepingu tähtaja, töötasu ja töösuhte alguse osas ei ole ka poolte vahel vaidlust ja nad kinnitavad neid asjaolusid ühetaoliselt. Töölepingus ei ole fikseeritud põhjust, miks on tööleping sõlmitud määratud ajaks (3 kuud), ehkki selle põhjuse märkimist näeb lepingu vorm ette. Tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse kohta on teada ainult see, mida vastas kostja lepinguline esindaja 7 kohtu küsimusele kohtuistungil (tl.57): leping oli sõlmitud teatud töö tegemise ajaks, Paldiski sadama süvendamine. See jäi ära. Hageja esitas selle põhjenduse kohta vastuväite- et tegelikult töö käis ja jätkus detsembrikuuni. Hageja on kirjalikes seisukohtades korduvalt märkinud, et tööandja on talle juba lepingu sõlmimisel väitnud, et leping hiljem pikendatakse ja on korduvalt lubanud, et tööd saab ka edaspidi. Kohus on seisukohal, et sellises olukorras ei saa lugeda tõendatuks, et töölepingu sõlmimisel pooled leppisid kokku, et sõlmitakse tähtajaline meretööleping mõnel Mereteenistuse seaduse § 9 lg.-s 2 sätestatud alusel või § 9 lg.2 p.2 alusel- teatud töö tegemise ajaks (nagu väidab kostja)- Paldiski sadama süvendamise ajaks. Kohus on seisukohal, et ei ole tõendatud ühegi Mereteenistuse seaduse §-s 9 lg.-s 2 nimetatud põhjuse olemasolu, millise olemasolul võinuks määratud ajaks meretöölepingu sõlmida. Määratud ajaks sõlmitud meretöölepingut ei saa lugeda sõlmituks määramata ajaks ainuüksi põhjusel, et lepingus puudub viide MTS § 9 lg.2 vastavale punktile, küll aga ei saa meretöölepingut lugeda sõlmituks määratud ajaks, kui ei ole ühtki MTS § 9 lg.2 nimetatud põhjust, mis saaks olla aluseks meretöölepingu sõlmimisele määratud ajaks. Käesolevas asjas ei ole tõendatud ühegi määratud ajaks sõlmitava meretöölepingu spetsiifilise põhjuse olemasolu. Kohus on poolte tähelepanu juhtinud korduvalt kirjalikult vajadusele esitada oma väited, avaldused ja tõendid TsMS § 329, § 330 ajal ja õigeaegselt. Poole (kostja) lepingulise esindaja suuline seletus (tähtajalise töölepingu põhjuse kohta) kohtuistungil ei kuulu TsMS § 229 lg.2 järgi tõendite hulka. 2)poolte vahel oli sõlmitud tähtajaline tööleping, millest tulenevale töösuhtele rakendatakse Töölepingu seaduse sätteid. Kostja eitab temaga meretöölepingu sõlmimist, põhjendades muu hulgas MTS § 1 lg.1 märgituga (et Mereteenistuse seadus reguleerib Eestis registreeritud laevadel töötavate isikute töösuhteid), alused, millel kostja töötas, ei ole kantud Eesti laevaregistrisse, vaid Soome laevaregistrisse. Kohus on seisukohal, et asjas tuleb rakendada Eesti õigust. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 32 lg.1 annab pooltele võimaluse leppida lepingu sõlmimisel kokku, millise riigi õigust kohaldatakse. Pooled ei kinnita sellise kokkuleppe sõlmimist ja seda ei ole ka lepingus fikseeritud. Seega tuleneb kohaldatava õiguse valikul lähtuda Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lg.1, lg.2 sätestatust ja kohaldada selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Pooltevaheline tööleping on setud kõige tugevamalt Eestiga, kuna nii tööandja (Raumacata OÜ) kui ka töövõtja asukoht on Eestis ja Eestis on ka lepingu järgi tehtava töö tegemise koht. Pooltevaheline õigussuhe võiks olla Mereteenistuse seaduse alusel reguleeritav meretöölepinguline suhe või Töölepingu seaduse alusel reguleeritav töösuhe. Mereteenistuse seaduse § 2 järgi töösuhet reguleerivaid seadusi kohaldatakse käesoleva seaduse § 1 lg.2 nimetatud isikutele käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Puuduvad asjaolud (nimetatud Mereteenistuse seaduse § 1 lg.1, lg.2), mis annaks aluse kohaldada hageja töösuhtele Mereteenistuse seadust: laevad ei ole kantud Eesti registrisse. Kohus 8 eespool (p.1) luges tõendatuks, et puuduvad ka Mereteenistuse seaduse § 9 lg.2 loetletud sellised spetsiifilised asjaolud, mille tõttu tuleks lugeda, et oli sõlmitud meretööleping määratud ajaks. Mereteenistuse seaduse § 8 lg.3 loetleb meretöölepingu tingimused, mis peavad meretöölepingus sisalduma ja need tingimused langevad kokku Töölepingu seaduses § 26, § 27 loetletud tingimustega. Siinjuures märgib kohus, et MTS § 8 lg.3 p.4 nimetab nõutava tingimusena „määratud ajaks sõlmitud meretöölepingu lõppemise tähtaeg“. See on tingimus, mis tulenevalt meretöölepingu olemuse erilisusest, eriti aga MTS § 57 lg.1, § 58 või § 56 lg.1 sätetest kujutab endast lepingu olulist iseloomulikku tingimust. Hageja töölepingus ei ole seda lõppemise tähtaega märgitud. See tähendab, et pooltevaheline leping ei sisalda ühtki erilist kokkulepet või tingimust, mille põhjal tuleks leping lugeda meretöölepinguks. Seetõttu tulebki lugeda, et tegemist oli töölepinguga, millele kohaldatakse Töölepingu seadust. 3)hagejaga töösuhte lõpetamise aluseks on käskkiri kuupäevaga 15.09.2008, mille järgi on tööleping lõpetatud
See on tõendatud kohtule esitatud käskkirjaga (tl.7) ja kostja kirjaga hagejale (tl.14), milles kinnitatakse töölepingu lõpetamist selle käskkirja alusel. Kohtule ei ole esitatud ega tõendatud ühegi muu aluse olemasolu hagejaga töölepingu lõpetamiseks. Seetõttu ei ole õige kostja väide, et „ hageja ei ole tõendanud…millal lõpetati temaga töösuhe“. Kohus tegi kostjale ettepaneku (tl.37) anda õiguslik hinnang käskkirjale töölepingu lõpetamise kohta 15.09.2008. Vastuses tl.49 märgib kostja, et käskkirjal ei ole tõendina asjas tähtsust. Kohtuistungil 14.07.2009 (tl.58) vastates kohtu küsimusele ütleb kostja esindaja, et „jääme siis 15.-nda juurde“. Kostja esindaja annab selgituse, et see käskkiri koostati kuupäevast hiljem, siis kui poolte vahel oli tekkinud kemplemine. Kuna käskkirja ei ole tänaseni muudetud ega tühistatud, tulebki seda kui dokumentaalselt fikseeritud alust lugeda töölepingu lõpetamise aluseks. Hageja kinnitusel sai ta käskkirja kätte 03.12.2008, selle kuupäeva on ta märkinud käskkirjale (tl.7), tööandja sellekohase kirja on ta kätte saanud 19.12.2008 (tl.14). Ei ole esitatud vastuväiteid ega tõendeid selle kohta, et käskkirjast teadasaamise kuupäevad oleksid muud kui nimetab hageja, ka kostja kinnitab käskkirjakoostamist hiljem kui on sellele märgitud kuupäev. Hageja on hagi esitanud kohtule 29.12.2008 (Jõgeva kohtumajja tulnud 02.01.2009), s.t.
sätestatud ühekuulise tähtaja piires ja kostja esitatud aegumise vastuväited ei ole põhjendatud. Oma sisult ei ole käskkiri 15.09.2008 hagejaga töölepingu lõpetamise kohta õige ega seaduslik. See ei põhine tegelikel asjaoludel. Sellega nõustub kostja kirjalikus vastuses (tl.49 viimane lause) ja möönab ka kohtuistungil, et sellele lepingule katseaega kohaldada ei saanud (tl.58). Kuna käskkirja sisu ebaõigsuse üle poolte vahel vaidlust ei ole, siis kohus seda pikemalt ei käsitle ja loeb, et töölepingu lõpetamine hagejaga selle käskkirja alusel ja selle formuleeringuga oli ebaseaduslik. Kostja positsiooni, et tähtajaline meretööleping hagejaga lõppes 12.11.2008 (13.11.2008tl.25 ja 49) tähtaja möödumise tõttu
Neid ei esitatud ka pärast kohtu sellekohast küsimust (tl.58). Töölepingu seaduse § 77 sätestab tähtajalise töölepingu lõpetamise korra (on õige kostja viide, et MTS ei sätesta selles osas erisusi võrreldes
-ga).
lg.1 sätestab, et tööandja võib lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu, teatades töötajale töölepingu lõpetamisest kirjalikult: (p.2) vähemalt viis kalendripäeva enne tähtaja möödumist, kui lepingutähtaeg ei ületa ühte aastat.
lg.4 sätestab: töötaja võib lõpetada töölepingu tähtaja möödumise tõttu, teatades tööandjale töölepingu lõpetamisest vähemalt viis kalendripäeva enne lepingutähtaja möödumist. Kui töötaja töölepingu lõpetamisest tööandjat ei hoiatanud ja jääb lepingutähtaja viimasele päevale vahetult järgneval tööpäeval töölt ära, peab tööandja andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve hiljemalt viie kalendripäeva jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil töötaja mainitud nõude esitas.
sätestab: Kui kumbki pooltest ei nõua määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamist §-s 77 ettenähtud korras või ei sõlmita uut töölepingut ja töösuhted jätkuvad ka pärast lepingutähtaja möödumist, muutub määratud ajaks sõlmitud tööleping määramata ajaks sõlmitud töölepinguks. On tõendatud ja poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kumbki pool ei teatanud teisele poolele ette töölepingu lõpetamisest. Selline olukord vastab
§-s 78 kirjeldatule- et kumbki pool ei nõua määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamist. On tõendatud ka, et septembri keskpaigast alates ei olnud hagejal tööd, faktiliselt ta tööl ei käinud. Töötaja ja tööandja pidasid sidet telefoni teel, tööandja kordas töötajale töö jätkamise võimalust ja kirjeldas konkreetseid töid ( hageja vastus tl.34). 14.novembril 2008 oli hageja kostja juures, kostja esindaja võttis hagejalt vastu töösuhtega seonduvaid avaldusi (tl.8,9). Siit järeldub, et pärast väidetavat töösuhte lõppemise kuupäeva (12. või 13.november) ei teinud kumbki pool, s.h. tööandja 14.novembril toiminguid, mis väljendavad tahet töösuhe lõpetada: tööandja ei teinud töötaja töölepingule kannet töölepingu lõpetamise kohta, ei maksnud töötajale
lg.3 ettenähtud hüvitust, ei maksnud lõpparvet vastavalt
Tööandja selliselt käitudes ei loonud õiguslikku alust tähtajalise töölepingu lõpetamiseks. Tööandja, võttes töötajalt vastu vaid töösuhtega seotud avaldusi (puhkuseavaldused), signaliseeris töötajale sellega töösuhte jätkamise tahet. Kuna hageja juba enne 12. novembrit mõnda aega faktiliselt tööd ei teinud (tööl ei käinud), siis ei saa lugeda, et hageja töölt ärajäämine 13.novembril tähendab tema töölt ära jäämist
lg.4 teise lause tähenduses, mis annaks aluse tähtajalise töölepingu lõpetada sel põhjusel. Olukorras, kus tähtajalise töölepingu alusel töötajal tööseisaku tõttu (st tööandjast tulenevatel põhjustel) tööd ei ole, tuleb tööandjal eriti täpselt järgida
lg.1 sätestatud etteteatamistähtaegu ja teha töölepingut lõpetavad toimingud (
Praegusel juhtumil oli töötaja jaoks olukord nii enne 12.novembrit kui ka pärast seda ühetaoline- faktilist tööd ei olnud ja tööandja lubas peatset töö saamist. Sel põhjusel tuleb lugeda, et töösuhted jätkusid ka pärast lepingutähtaja möödumist nii nagu varemgi ja määratud ajaks sõlmitud tööleping muutus määramata ajaks sõlmitud töölepinguks
Sellisele seisukohale on asunud hageja (hagiavalduse teksti viimane lause tl.4), leides, et
kohaselt, mille lg.1 järgi töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette… Hageja ei ole tööandjale töölepingu lõpetamisest ette teatanud ega esitanud tööandjale avaldusi ega etteheiteid
Seetõttu ei ole
tagantjärele rakendatav ja hageja nõue lõpetada temaga tööleping sel alusel tuleb jätta rahuldamata. Kuna tööleping hagejaga on lõpetatud ebaseaduslikult, tuleb hageja nõue rahuldada osas, milles ta palub töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist.
lg.1 sätestab: töölepingu ebaseaduslikul lõpetamsiel tööandja poolt on töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu muutmist ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Tööleping hagejaga oli muutunud
tõttu määramata ajaks sõlmitud töölepinguks, mille lõpetamist reguleerib
. Kuna töötaja ei soovi tööle ennistamist, tuleb tööleping temaga lõpetada töötaja algatusel
lg.1 alates kuupäevast, mil tööandja tegi talle teatavaks töölepingu lõpetamises.o. 03.12.2008. 11 Hageja nõuab sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist, arvutades perioodiks 2 kuud 20 päeva (12.09-03.12.2008), summa 123 822 krooni. Kostja möönab, et hagejal on saamata töötasu perioodi eest kuni 12.11.2008 57 994 krooni (kostjale tl.65, kohtule 14.07.2009 kirjalikes seisukohtades). See saamata jäänud töötasu summa tuleb hagejale välja mõista kui kostja õigeksvõtul põhinev. Kuna hageja töölepingu lõpetamise päevaks on 03.12.2008, tuleb töötasu talle välja mõista ka peale 12.novembrit, s.o. 13.11.2008-03.12.2008, s.o. 15 tööpäeva eest. Võttes aluseks kostja esitatud töötasu suuruse – 39 150 krooni kuus (mis vastab ka töölepingus kokku lepitud 2500-le EUR-ile), on päevatasu 1864 krooni. Tasu 15 tööpäeva eest 15x1864=27960 krooni. Hagejal on saada puhkust 4 täistöökuu eest, mille järgi puhkusekompensatsioon on 9,32 päeva (4x2,33). Puhkusekompensatsioni summa 9,32x1864= 17372.48 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja nõuab hüvitist
278 601 krooni. Kohus peab põhjendatuks hüvitise välja mõistmist kahe kuu töötasu ulatuses. Esmalt seetõttu, et hagi rahuldamise korral
Teiseks arvestab kohus, et hageja töösuhte kestuseks oli esmalt kokku lepitud kolm kuud. See pidi hageja häälestama sellele, et ta arvestaks töösuhte võimaliku ebapüsivusega. Veel märgib kohus, et
lg.2 järgi ette nähtud hüvitis vastab võrdluses Võlaõigusseaduses sätestatuga õiguskaitsevahendile kohustuse rikkumise korral ja on leppetrahvi laadse iseloomuga (VÕS § 162). Saamata jäänud töötasu väljamõistmisega hageja kasuks saab olulisel määral hüvitatud tema võimalik kahju ja tasumisele kuuluva hüvitise määrab kohus ulatuses, mis kompenseeriks tema tööta olemist ja distsiplineeriks tööandjat. Hageja on esitanud nõude maksta temale saamata jäänud töötasu välja kohe(tl.61). Selline nõue vastab TsMS § 469. TsMS § 469 sätestab viivitamatu täidetavuse tagatise vastu, võimaldades tunnistada otsuse viivitamatult täidetavaks ja tagatist nõudmata ka osaliselt, „kui täitmise edasilükkamine oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane, eelkõige kui see raskendaks tema eluliste vajaduste rahuldamist…“ (lg.3). Summade maksmist temale kohe nõudis hageja ka juba kohtuistungil. Kohus leiab, et otsus tuleb tunnistada hageja avalduse alusel viivitamata täidetavaks summa väljamaksmise osas, mida kostja tunnistas- saamata jäänud töötasu 57 994 krooni. Kohus leiab, et hageja, kes on mitmeks kuuks jäetud ilma töötasust, vajab seda oma eluliste vajaduste rahuldamiseks. Selles osas võib viivitamatu täitmine toimuda ka tagatiseta TsMS § 468 lg.1 p.1 alusel kui summa, mille kostja õigeks võttis. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja ülejäänud osas jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 12 TsMS § 163 lg.1 sätestab: hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas rahuldab kohus hagi osaliselt ja jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Sellist otsustust tehes lähtub kohus asjaolust, et hagejaks olev töötaja osales menetluses iseseisvalt ja kostjaks olev tööandja lepingulise esindaja vahendusel ja vastaspoole kulude panemine töötaja kanda oleks tema suhtes ebaõiglane. Kuna töötaja on riigilõivu tasumisest vabastatud selles nõudes Riigilõivuseaduse § 22 lg.1 p.1 alusel, mõistab kohus riigilõivu välja kostjalt riigi tuludesse TsMS § 162 lg.1, § 179 lg.1 alusel. TsMS § 162 lg.1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtunik Ü.Raag 13 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.