Obsah (6)

§ 190§ 428§ 430§ 659§ 632§ 168

2-08-92187 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuli 2009.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-92187 Tsiviilasi M K (pankrotis) hagi J G

§ 190

lg 7 alusel kompromissi sõlmimise tõttu vabastada nad menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest,

1. pooled paluvad lühendada käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava kohtumääruse edasikaebamistähtaega 1 päevani. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 2-08-
2. 1 2-08-92187 Menetluskulud Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seoses kompromissi sõlmimisega vabastada pooled menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Pooled on kokku leppinud lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud 31.12.2008.a. esitas M K (pankrotis) hagi J G W vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras ja tehingu alusel saadu tagastamiseks pankrotivarasse. Pärnu Maakohtu 28.04.2008 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-08-9297 (lisa 1) algatati M Ka (K, edaspidi ka hageja või võlgnik) pankrotimenetlus 28.04.2008 ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Martin Pärn. 20.06.2008 kohtuotsusega (lisa 2) kuulutati välja võlgniku pankrot ja määrati võlgniku pankrotihalduriks Martin Pärn (edaspidi ka pankrotihaldur). Võlgnikul puudub vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikule on kuulunud AS SWORVE 5 lihtaktsiat nimiväärtusega kokku 200 000 krooni, mis on võõrandatud 10.07.2007 J G W'le (edaspidi kostja). Aktsiad on võõrandatud Pärnu Maakohtu 01.11.2006 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-069661 (jõustunud 09.12.2006, lisa 3) alusel hinnaga 200 000 krooni. Tasumine toimus tasaarvestuse teel kompromissi kinnitava kohtumääruse tegemisel (vt lisa 3 punkt 10). J G W on M Ka lähikondne PankrS § 117 lg 3 mõistes. Võlgnik ja J G W on eelnevalt olnud usalduslikes suhetes ja koos on nad olnud ka AS Sworve aktsionärid. Võlgniku ja kostja vaheline enne pankroti väljakuulutamist tehtud aktsiate võõrandamise tehing ja tasaarvestus kahjustab võlausaldaja huve. Kostja oli võlgniku lähikondsena teadlik võlausaldaja huvide kahjustamisest. Tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatud tehingu järgi võlgniku omandist väljaläinud vara mõistab kohus pankrotivarasse. PankrS § 119 lg 1 kohaselt, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga. Lähtudes eeltoodust palus hageja:
3. lugeda J G W M Ka lähikondseks PankrS § 117 lg 3 alusel;
4. tunnistada kehtetuks M Ka (K) ja J G W vahel sõlmitud kompromiss;
5. kohustada kostjat tagastama M Kale kehtetu tehingu alusel saadud aktsiad;
6. esitada menetluskulude jaotus kohtuotsuses ja hagi rahuldamise korral kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kompromissi tingimused, poolte taotlused
7. juulil 2009 sõlmisid pooled kompromissilepingu järgmistel tingimustel:
8. J G W tasub M Ka’ le 50 000 krooni ja selle summa laekumise järel hageja pankrotihalduri näidatud kontole hiljemalt
9. juulil 2009.a. ei oma M K J G W suhtes mingisuguseid käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaoludega, sealhulgas 31.10.
10. a kokkulepitu ning 01.11.
11. a Pärnu Maakohtu määruses kohtuasjas nr 2-06-9661 sätestatu, seonduvaid nõudeid;
12. menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
13. pooled paluvad kohtul

§ 190

lg 7 alusel kompromissi sõlmimise tõttu vabastada nad menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest,

1. pooled paluvad lühendada käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava kohtumääruse edasikaebamistähtaega 1 päevani. 2 2-08-92187 Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja menetluse lõpetamist tsiviilasjas nr. 2-08-
2. Pooled on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Kohtu seisukoht Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks.

§ 430lg.

3 järgi kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohtuistungil avaldasid pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ja ei riku olulist avalikku huvi. Kompromiss on täidetav. Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub menetlus asjas lõpetamisele.

§ 659

järgi ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.

§ 632

lg.4 järgi poolte kohtule avaldatud kokkuleppel saab apellatsioonitähtaega lühendada, samuti pikendada kuni viie kuuni otsuse avalikult teatavakstegemisest. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises ühe päevani.

§190lg.

4 järgi, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluses avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg. 7 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Seoses kompromissi sõlmimisega vabastab kohus pooled menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

§ 168lg.

3 järgi, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi 3 2-08-92187 rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg.

8). Külli Mõlder kohtunik 4